Briti suursaadiku Theresa Bubbeari visiiti Jõgeval saatis lakkamatu vihmasadu, kuid see ei takistanud väärikalt tähistamast Eesti ja Suurbritannia 100 aastat kestnud sõprust.
Hommikune lipuheiskamine möödus küll kevadises vihmasabinas, ent see ei tundunud saadikut häirivat. Suurbritannia lipu uhkelt masti tõmmanud Bubbear asus ringkäigule Jõgeva linnas ja vallas. Koos vallavanema ja kohaliku elu edendajatega külastas saadik nii Eesti Taimekasvatuse Instituuti kui ka Alo Mattiiseni muusikaklassi. Enne õhtust pidulikku teepidu väisas Bubbear Jõgevamaa gümnaasiumi, kus noored said tutvuda saadiku igapäevatööga.
Bubbear kiitis meie õpilasi, märkides, et Eesti õpilastel on üks paremaid inglise keele oskusi maailmas, mis on peaaegu sama hea kui inglise keelt emakeelena rääkijail. Nii julgustas saadik õpilasi küsima kõike, mis neid huvitab.
Saadik andis lühikese ülevaate oma igapäevatööst ning diplomaatia muutumisest läbi aastate. 2016. aastal Eestisse tulnud Bubbear meenutas naerdes, et kui ta siia tuli, öeldi talle, et siin ei juhtu iial midagi. „Esimese kolme kuu jooksul oli kaks presidenti, kaks peaministrit ja kolm välisministrit. Nüüd sellele tagasi mõeldes tahaksin ma öelda, et ärge iial öelge, et Eestis ei toimu midagi.“ Saadik lisas, et London huvitub ka järgmise aasta valimistest. „Londonit huvitab, kellest saab järgmine peaminister, millised huvid tal on, millisesse erakonda ta kuulub ja mis saab EKREst.“
Päevapoliitilised küsimused
Õpilaste huvid olid valdavalt päevapoliitilist laadi, sest esimese asjana sooviti teada, mis saab Brexitist. „Mis Brexitiga juhtub, ma ei tea. Ma ei hääletanud Brexiti poolt ning see pole saladus. Mitte ükski saadik ei hääletanud lahkumise poolt, sest me oleme nii palju aastaid tööd teinud selle nimel, et Euroopa Liit töötaks. Ma olin üllatunud ja kurb, kui selgus referendumi tulemus,“ tunnistas Bubbear, märkides, et elu on ka väljaspool Euroopa Liitu. „Palju aastaid pärast Eesti iseseisvumist ei olnud te Euroopa Liidu liige ja see polnud maailma lõpp. See ei takista koos töötamast. Teie ja meie teeme kõvasti tööd, hoolimata sellest, kas me kuulume Euroopa Liitu või mitte. Kui näiteks vaadata Hiinat, Austraaliat, Indiat, siis ilmneb, et elu on ka väljaspool Euroopa Liitu.“
Peale Brexiti huvitas õpilasi ka Bubbeari arvamus, kas liikmesriikide otsus Venemaa saadikud pärast Skripali rünnakut riigist välja saata oli õige või mitte. „Jah, usun, et on asju, mida ei saa jätta karistamata. Meil on olnud varemgi kogemusi, see pole esimene kord, kui Venemaa on agressiivne olnud ja kasutanud närvigaasi. Viimane kord juhtus see 10 aastat tagasi ja siis me saatsime inimesed riigist välja, aga midagi ei juhtunud. Ma usun, olles näinud tõestusmaterjale, mu süda ja mõistus ütlevad mulle, et see oli õige otsus. Ei ole oluline, kes seda tegi. Mõnikord peab usaldama valitsust. Eesti valitsus oli üks esimesi, kes vastas ja ütles, et nad toetavad meid ja saadavad diplomaadi välja. See kiirus ja need riigid, kes meid toetasid, see räägib juba enda eest. Seda ei tehtud seepärast, et me neile riikidele nii väga meeldiksime. Me ei meeldi hetkel paljudele, Brexit ei ole meid just eriti populaarseks muutnud. Ma arvan, et ka Süüria puhul on selge sõnum: aitab. Niisama ütlemisest, et nõnda polnud kena käituda, ei piisa. Minu kogemuse põhjal austab Venemaa jõudu ja kui ei reageerita, juhtub see uuesti,“ märkis saadik.
Traditsiooniline teeõhtu
Õpilasi huvitas ka olukord Süürias, mis viimasel ajal on aina pinevamaks muutunud. Küsimusele, milline olukord Süürias valitseb, vastas saadik, et seal toimuv on tragöödia kogu maailmale. „Meie rünnak ei püüdnud režiimi muuta või kodusõda lõpetada, sellega öeldi, et te ei või kasutada keemiarelvi, mitte kellegi ja eriti mitte oma rahva vastu. Mõnikord tuleb saata tugev sõnum. Viimasest keemiarünnakust on aasta ning midagi pole muutunud. Ma arvan, et diplomaatide töö on ära hoida sõda,“ märkis Bubbear, lisades, et diplomaadi ülesanne on läbi viia tulemuslik läbirääkimine, mis rahuldaks konflikti mõlemat osapoolt.
Bubbeari visiit lõppes traditsioonilise teejoomise ja tordi söömisega kultuurimajas, kuhu olid oodatud kõik huvilised. Tasub märkida, et tegelikult ei jooda Inglismaal kellaviieteed, nii on kirjas vaid õpikutekstides. „Teed juuakse kell 16.00 ning see on üsna vana komme. Praegu tehakse seda vaid väga pidulike sündmuste puhul, mida tänane kahtlemata on,“ märkis Bubbear oma kõnes.
Järgmine pop-up Briti suursaatkond avatakse juba järgmisel kuul Viljandis. „Jõgeva on meie kolmas linn. On tore vahelduseks laua tagant ja Tallinnast välja saada, kohtuda uute inimestega ja nendega vestelda. Kui tavaliselt osalen õhtusöökidel, üritustel või kohtumistel üksi, siis nüüd on mul hea võimalus teha seda koos oma meeskonnaga,“ rõõmustas saadik.
KERTTU-KADI VANAMB
