Möödunud laupäeval Pajusi vallas Vägari külas Siimu-Jaani talus peetud Suure rahvapeo teemaks oli vabatahtlike tuletõrjeseltside tegevus möödunud sajandi kahekümendatel-kolmekümendatel aastatel.
Möödanikku meenutades korrati üle ka tänapäeval aktuaalsed tuleohutusealased soovitused. Peol müüdi põllumajandussaadusi ja käsitöötooteid, õpetati seebikeetmist, esitleti teist naiste tantsupidu. Kontsertprogrammi sisustasid kultuuritegijad erinevatest Eestimaa paikadest.
Teatevõistlus ja teadmiste proov
Suure rahvapeo juhatas tervituskõnega sisse Siimu-Jaani talu perenaine Terje Paalits, kelle hobiks on erinevate aegade maakultuuri uurimine ja tutvustamine. Priitahtlike printsimeeste PasunaPoistePunt -5 P mängis Eesti Vabariigi hümni ning tuletõrje hümni. Järva-Jaani tuletõrjeseltsi kaasatoodud rändnäitusel sai tutvuda vanaaegsete tulekustutusvahenditega ja uudistada kolme tuletõrjesõidukit.
“Nüüd hakkame mängima etendust “Tuli lahti! ” mille sisuks tuletõrjealane tegevus alates 16. sajandist kuni tänapäevani. Iga etteaste eel palume publikul hüüda “Tuli lahti!” ja siis puhume signaalpasunat, ” teatas seltsi eestvedaja Tuve Kärner. Tema sõnul tuli Järva-Jaani tuletõrjeselts peole kahekümne ühe liikmelise esindusega. Korraldati ka teatevõistlus ja teadmiste-oskuste proov käsipritsi kasutamises. Osalemas oli kaks võistkonda. “Tuletõrjealase tegevuse vastu tunti aktiivset ja entusiastlikku huvi, ” ütles Kärner.
“Järva-Jaani priitahtlike pritsimeeste kasutatav näitemängulisus ja atraktiivsus on hea võimalus tuletõrjealaste tarkuste meeldejätmiseks, eriti lastele ja noortele. Jälgin ka ise kodumajapidamises tuleohutusreegleid. Nii käin kaks korda aastas läbi korstnad ja lõõrid,” ütles Siimu-Jaani talu peremees Toomas Paalits.
Esimene tuletõrjekomando aastast 1788
Peo peakorraldaja Terje Paalits põimis vahetekstidesse huvitavaid fakte Eesti tuletõrje ajaloost. “Eestis asutati esimese tuletõrjemeeskonnana Mustapeade Vennaskonna Vabatahtlik Tuletõrjekomando 1788. aasta 23 mail. See oli esimene komando Tsaari-Venemaal ja üks esimesi Euroopas. 1862 asutati aga Tallinnas vabatahtlik tuletõrjeselts,” rääkis ta.
Paalitsa sõnul on ka sündmuse nimi Suur rahvapidu “laenatud” Aidu tuletõrjeseltsilt, kes korraldas selliseid üritusi möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel.
Vanaaegsete maapidude kombe kohaselt tegutses rahvapeol ka fotograaf, kelleks oli Terje Paalitsa tütar Getter Sarv. “Fotograafia on minu hobi. Esimest korda sisustasin Siimu-Jaani talu rahvapeol stuudio, kus soovijad said ennast pildistada lasta,” rääkis Getter, kes on ka Siimu-Jaani talu turundusjuht.
Vanu fotosid Aidu kandi ajaloost sai vaadata aita sisustatud näitusel.
Ühena kultuurikollektiividest esines Aidu segaansambel, kes sügisel viiekümne viiendat aastapäeva tähistab. “Ehki tegutseme siinsamas, pole me Siimu-Jaani talu rahvapidudel varem laulnud. Nüüd võime tõdeda, et koht on väga hubane ja laulud kõlavad siin igati hästi,” märkis juhendaja Urve Minajev.
“Siimu-Jaani pererahva ja nende abiliste korraldatud rahvapeod aitavad tänasel põlvkonnal paremini tunnetada oma juuri, hoida sidet möödaniku ja tänapäeva vahel. Jätkugu selleks sisukaid ja huvitavaid ideid ka tulevikus,” ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. Tänusõnu peo organiseerijatele ütles ka Pajusi vallavanem Reet Alev.
2016. aasta 12. juunil Jõgeval peetavat teist naiste tantsupidu tutvustasid Suurel rahvapeol tantsupeo kunstitoimkonna eestvedaja Katrin Koitla ja noorte segarühmade juht Liina Abram. Koos Terje Paalitsiga on Liina Abram ka Suurt rahvapidu organiseerinud MTÜ Taluaja Kaja juhatuse liige.
Taluõue oli paigaldatud naiste tantsupidu tutvustav telk, kust sai osta teemakohaseid meeneid.
JAAN LUKAS
