Varsti lõppema hakkaval südamekuul on paslik meelde tuletada üht poole sajandi tagust laulu, kus kurdetakse, et südamega korras pole lood. Tänapäeval on see laulus naljaga pooleks öeldu sageli tõsine reaalsus. Meie praegune mugav elu, vähene füüsiline koormus ja valed toitumisharjumused on olulised tegurid, mis südamele halvasti mõjuvad.
Südamekuul räägitakse südame tervisest tavapärasest rohkem. Vaimastvere perearst Malle Koppa lausus, et tema hindab oma patsientide südame tervist üldiselt heaks. „Enamik minu patsiente elab maal looduslikult puhtas keskkonnas, nad ei pea ebatervislikke dieete ega ole taimetoitlased, kasutavad enamasti oma piirkonnas kasvatatud toiduaineid. Siinne kant pole just rikas ja seetõttu ei söö siinsed elanikud Eestisse imporditud rämpstoitu,“ kinnitas tohter. Tema sõnul ongi mitmed haigused, ka südamehaigused enamasti n-ö suu kaudu sisse läinud hädad. Suitsetatakse, tarvitatakse ülemäära alkoholi. Nii suureneb vere kolesteroolitase ja tõuseb kehakaal. „Eks igaüks ise otsustab, kuidas ta oma südame tervist hoiab. Kui inimesed söövad vähem rämpstoitu, liiguvad ringi puhtas keskkonnas, suudavad kehakaalu kontrolli all hoida, siis aitavad nad kaasa sellele, et nende süda on tervem,“ rääkis Koppa.
Teise osa südametervise riskidest moodustab aga sünniga kaasa antud geneetiline baas, mida inimene ise muuta ei saa. Geneetiliste soodumuste ja neist tulenevate probleemide väljaselgitamiseks tehakse geeniuuringud. Paljud siinse kandi elanikud on neil osalenud. Hetkel uuritakse, milline geen põhjustab kõrget kolesteroolitaset, mis ei allu ravimitele. Malle Koppa loodab, et ka mõne Vaimastvere inimese geen sellesse uuringusse satub. Näiteks rinnavähki või suhkruhaigust kandev geen on juba uuringusse jõudnud. Elukeskkonnal, samuti elustiilil on südame tervist silmas pidades oluline osa. „Meditsiiniline osa moodustab kõiki neid erinevaid komponente arvesse võttes vaid 10-20 protsenti,“ tõdes Malle Koppa. Inimesed ei saa muuta oma geneetilist baasi ega kohta, kuhu nad sünnivad, kuid harjumuste muutmine on iga inimese enda kätes.
„Südame tervist mõjutavad päris oluliselt ka stress ja depressioon. Kindlasti ei tasu ülearu muretseda. Tänasel päeval esineb väga tihti ületöötamist ja rabamist edu nimel. Kogenud kardioloogid soovitavad puhkuse ajal täielikult puhkamisele pühenduda. Seda kõike saame me inimestele soovitada, mitte retseptiga kaasa anda,“ tõdes Malle Koppa. Tohtri sõnul on hea puhkuse eelduseks muremõtete väljalülitamine ja mingitele meelistegevustele pühendumine. Kui füüsilise töö tegijaile on hea puhkus raamatu lugemine või filmi vaatamine jne, siis vaimse töö tegijatele on heaks pingete maandajaks füüsiline töö, olgu selleks maa kaevamine, puude kandmine või muu füüsiline tegevus. Perearsti sõnul tasuks umbes alates 40. eluaastast lisaks üldisele tervisele kontrollida regulaarselt kord aasta või paari jooksul ka südame tervist, võiks lasta teha ka südamefilmi.
Malle Koppa nentis, et kuigi südamekuu on lihtsalt kampaania, on see siiski hea ja kasulik kampaania. Kui osa neist, kes muidu oma südant kontrollima ei läheks, tänu kampaaniale seda teeb, siis on südamekuust kindlasti kasu tõusnud. „Seda tasuks teha juba seepärast, et noorte inimeste seas on sagenenud äkksurmad, mis on tingitud südamehaigustest. Nii mõnigi kord on põhjuseks see, et kuigi seni on treenitud vähese koormusega, üritatakse ühtäkki hakata tegelema tulemusspordiga, millele süda vastu ei pea. Samasugune olukord võib tekkida näiteks mõnel küpsemas eas mehel, kes on seni tavapäraselt või pigem vähe liikunud ja otsustab minna maratoni jooksma. Füüsiline koormus peaks pidevalt olema mõõdukas ja seda suurendada soovides tuleb seda teha samm-sammult. Hea test oma koormustaluvuse kontrollimiseks on kellegagi koos joostes või kepikõndi tehes püüda rahulikult, ilma õhku ahmimata rääkida. Kui inimene liikudes õhku ahmima hakkab ja tema kõne katkendlikuks muutub, siis on koormus tema jaoks liialt suur. Mina soovitan alati kepikõndi teha, sest see tegevus ventileerib hästi kopse ja annab lihastele paraja koormuse,“ andis tohter nõu. Ta soovitas ka kõigil, kes pole ammu oma perearsti külastanud, nüüd seda kindlasti teha.
TOOMAS REINPÕLD
