Suuresti haldus- ja riigireformist tingitud ümberkorraldusi silmas pidades korraldas Jõgeva maavalitsus tänuvastuvõtu maakonna sotsiaaltöötajatele, kus oli kõneaineks selle valdkonna tulevik uutes oludes.
Jõgeva maavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Aime Meltsase sõnul on varem sotsiaaltöötajate tänamised toimunud pärast ümarlaudasid või koolitusi. “Seekord korraldasime lastekaitse- ja sotsiaaltöötajatele spetsiaalse tänuvastuvõtu. Kutsusime nad kohale kõigist senisest kolmeteistkümnest Jõgevamaa omavalitsusest. Selle ala inimesed on teinud oma tööd südamega ja andnud endast maksimumi, korraldanud sotsiaalhoolekannet kõikide elanike vajadusi arvesse võttes. Mõned on organiseerinud lapsehoiuteenust väljaspool tavatööaega.”
Empaatiavõime ja mõistmine
Maavanem Viktor Svjatõšev nimetas sotsiaaltöötajaid saatjateks, abilisteks ja nõuandjateks inimeste eluteerännakul. “Arvestades seda, et inimesed vajavad väga mitmesugust abi, on sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatel vaja väga tugevat empaatiavõimet ja mõistmist. Meie maakonnas on selle eluala spetsialistidel need omadused olemas,” ütles ta.
Aime Meltsas märkis, et koostööst sotsiaaltöötajatega on meelde jäänud ümarlauad, millel käsitleti aktuaalseid teemasid, muu hulgas eesootavaid uuendusi ja muutusi. Ümarlaudade ja koolituste korraldamise eest tänas Meltsas ka oma kolleege maavalitsuse sotsiaalosakonnast, Liivi Noormäge ja Sirje Pinti.
“Ümarlaudade töine meeleolu ja sotsiaaltöötajatepoolne arvamuste ja kogemuste väljaütlemine oli maakonna sotsiaalhoolekande arengu jaoks väga oluline. Eriliselt hea meel on aktiivse osalemise üle ühiskoolitustel, kus toimusid sisukad arutelud naeru ja vaidlustega, mis vahel olid isegi tulised. Koos veedetud hetked jäävad veel pikkadeks aastateks meelde,” rääkis Aime Meltsas.
Tööd tuleb kindlasti juurde
Meltsas märkis sotsiaal- ja lastekaitsetöötajaid ootava tuleviku kohta, et suureks mureks on kahe reformi, nii haldus- kui ka riigireformi, langemine ühele lühikesele ajavahemikule, mis teeb antud valdkonna töökorralduse keeruliseks. “Kohalike omavalitsuste töökoormus sotsiaal- ja lastekaitse valdkonnas suureneb alates 2018. aastast olulisel määral. Näitena toon vaid selle, et täielikult korraldatakse ümber alaealiste õigusrikkujatega tegelemine ja asendushooldus ning järelhooldus. Märgin veel, et praegu on november, kuid kuidas sotsiaalhoolekande korraldus uues kohalikus omavalitsuses jaanuaris 2018 toimuma hakkab, veel ei teata. Struktuurid pole veel paigas, töökorraldus on ebaselge.”
Aime Meltsase sõnul nimetati tänuvastuvõtu vestlusringis erilise murena seda, et pole teada, kes alates jaanuarist hakkab maakonna sotsiaal- ja lastekaitsetöötajaid kokku kutsuma, kes ümarlaudu, koolitusi korraldama, vajalikku infot jagama. “Nendele küsimustele pole täna vastuseid. Vaevalt kolme kohaliku omavalitsuste sotsiaalosakonnad seda töökoormuse tõttu suudavad korraldada.”
Sotsiaalhoolekande korraldus kohaliku omavalitsuse tasandil on aasta aastalt muutunud üha keerulisemaks, juriidilisemaks ja sisulisemaks. Selle valdkonna töö hindamise aluseks ei tohi võtta statistilisi näitajaid, mis ei räägi valdkonna töö sisulisest mahust midagi. Töö on mõnes mõttes mõõtmatu. Tänased kohalikud omavalitsused omavad sotsiaaltöötegijate ressursse, kuid tagatud on vaid miinimum. Uutes omavalitsustes peavad tekkima tugevad sotsiaalosakonnad. Vaja on hakata tegelema suuremas mahus ennetavate tegevustega, teenuste arendusega jne. Selleks aga praeguses töökorralduses ressursse arvestatud ei ole. Sotsiaalvaldkonna töö peab saama kogu omavalitsuse tähelepanu alla, mitte ainult sotsiaalosakonna vastutada. Sotsiaalhoolekande korraldus peab saama suuremat tähelepanu ja koostööd tegevaks valdkonnaks, kui ta oli senini,” rõhutas ta.
JAAN LUKAS
