Pala vald, kus avaldati soovi ühineda Tartumaaga, sai hiljuti siseminister Hanno Pevkuri allkirjastatud vastuse, milles selgitatakse, et ühe maakonna koosseisust saab teise üle minna vaid juhul, kui liitutakse mõne selle maakonna omavalitsusega. Mitmed Pala valla avaliku elu tegelased leiavad, et vald peaks ka tulevikus säilitama oma iseseisvuse ja terviklikkuse.
Pala vallavolikogu pöördus valitsuse poole taotlusega muuta omavalitsuse maakondlikku kuuluvust. Tugineti vallavolikogu käesoleva aasta 29. jaanuari otsusele, millega kiideti heaks Pala valla kuulumine senise Jõgevamaa asemel Tartumaa koosseisu.
Et haldusterritoriaalse jaotusega tegeleb siseministeerium, edastas riigikantselei pöördumise seisukohavõtuks siseministrile. Ministeeriumist saabunud vastukirjas selgitatakse, et Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel pole võimalik omavalitsusüksuse maakondlikku kuuluvust ühinemisest eraldiseisvalt muuta. Märgitakse, et vabariigi valitsusel on õigus otsustada valla või linna maakondliku kuuluvuse muutmine ainult haldusterritoriaalse korralduse muutmise ehk ühinemise käigus, kus eelnimetatud protsessiga kaasneb valla või linna maakondliku kuuluvuse muutmine.
“Kui Pala vald soovib siiski muuta haldusjaotust selliselt, et vald kuuluks Jõgeva maakonna asemel Tartu maakonda, siis ilma kehtivat seadust muutmata on see võimalik, kui leitakse naaberomavalitsusüksus Tartu maakonnast, kellega omatakse ühist piiri, et alustada ühinemisläbirääkimisi Eesti territooriumi haldusjaotuses oleva paragrahvi alusel,” seisis vastuses.
Rahvaküsitlus tooks selgust
Siseministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets märkis, et arvestatav sisend volikogu võimalikele tulevastele sammudele oleks kindlasti rahvaküsitlus.
“Elanike küsitlusi on omavalitsuse volikogul võimalik korraldada mistahes olulistes küsimustes, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ka veel enne, kui on tehtud ettepanek alustada läbirääkimisi naaberomavalitsustega ühinemiseks, kui seda vajalikuks peetakse. Pärast seda, kui ühinemisläbirääkimiste algatamise ettepaneku saanud omavalitsus on sellega nõustunud, tuleb Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse paragrahv üheksa lõige kuus punkt kolm alusel igal asjaomasel valla- või linnavalitsusel juba kohustuslikuna tagada selle valla või linna elanike arvamuse väljaselgitamine,” rääkis ta.
Ka Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev leiab, et kui teemaks on Pala valla kuulumine ühe või teise maakonna koosseisu, oleks mõttekas korraldada kõigepealt rahvaküsitlus ja mitte teha otsuseid ülepeakaela.
“Olen siseministeeriumist Pala valda saadetud kirja lugenud. Praegu loodav valitsuskoalitsioon tegeleb ka riigireformi küsimustega, tõenäoliselt on muudatused tulemas ja ka vajalikud. Pala vallavolikogu praegune otsus Tartumaaga liituda võeti aga minu arvates vastu emotsionaalsel tasandil. Plaani põhjendatakse ka sellega, et Tartuga on parem traspordiühendus. Kogu infrastruktuur ongi Eestis arendatud põhja-lõuna suunas ning Tallinn ja Tartu on tõmbekeskused. Samas ei usu ma, et Tartumaa koosseisus olemine Pala valla elu praegu kuidagi paremaks muudab. Jõgevamaal on Euroopa Liidu fondide raha jagamisel arvestatud ka Pala vallaga. Teretulnud oleks ka Pala valla koostöö Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga,” märkis maavanem.
Pooldatakse valla iseseisvust
Naaberomavalitsuse Alatskivi vallavanem Andu Tõrva usub, et nende vallavolikogu hoiak on positiivne, kui Pala vallast peaks ühinemisettepanek tulema.
“Olen arvamusel, et Pala vallal oleks edaspidigi rohkem arengupotentsiaali iseseisva omavalitsusena, sest sellisena on edukalt toimitud ja praegu pole soovi ühineda. See on edaspidiste arutelude teema. Lõplikud lahendused maakondlikust kuuluvusest peavad aga selguma kohalike elanike seisukohtadest ja volikogu otsustest,” ütles Pala vallavolikogu esimees Ene Toom.
“Pala vallal on välja kujunenud oma haridusvõrk, infrastruktuur, omavalitsus kindlustab töö paljudele. Omavalitsuste vahelises ühinemisprotessis võib see väljakujunenud süsteem ohtu sattuda. Pole mõtet midagi jagada ja lõhkuda. Mõistagi ei tea, millist mõju hakkab tulevikus avaldama võimalik riigireform,” lausus vallavolikogusse kuuluv Anna Haava nimelise Pala Kooli direktor Malle Weinrauch.
Üleriigiline praktika tagasihoidlik
Väino Tõemetsa sõnul muudeti Eestis omavalitsuste maakondlikku kuuluvust 2005. aastal, kui ühinesid Lehtse ja Saksi vald ning Tapa linn, mille tulemusena liikus Lehtse vald Järvamaa koosseisust Lääne-Virumaa koosseisu.
“Teema oli kõne all ka siis, kui Raplamaa Järvakandi vald tegi Pärnumaa neljale omavalitsusele – Vändra, Tootsi ja Kaisma vallale ning Vändra alevile – ühinemisettepaneku. Toona sai takistuseks ühise piiri puudumine,” lausus siseministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja.
JAAN LUKAS
