Jõgeva linna noortekeskus on liitunud projektiga “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste”, mille eesmärgiks on kaasata väiksemate võimalustega noori ning riskilapsi. Projekti käigus rakendasid noorsootöötajad Nele Graverson ja Marju Saviauk huvipõhise metoodikana seikluskasvatust.
“Juunis kutsusimegi noored kokku ja hakkasime tegutsema. Kahe ja poole nädala vältel toimus erinevaid tegevusi: esmaabi koolitus, matkatarkuste õppimine, matkateekonna planeerimine ning vaadati läbi ohutu liiklemise põhimõtted,” rääkis üks projekti rakendajatest ja eestvedaja Nele Graverson. Enne matkarajale minekut oli tarvis selgeks õppida, kuidas lõket teha, kuidas manteltelki püstitada ning kuidas käepäraste vahenditega esmaabi anda. Õpitud oskused rakendasid noored praktikasse matkamängus, mis leidis aset Kebeli talus. Seal õppisid laagrilised parve ehitama ja lingu viskama, lisaks prooviti kanuusõitu ning lahendati ülesandeid, mis nõudsid nii nutikust, kannatlikkust, osavust kui ka head meeskonnatööd. “Esimestel päevadel tahtsid noored näidata pigem seda, kui hästi nad üksi hakkama saavad. Pärast matkamängu Kebeli talus said nad aru, kui oluline on koostöö ja meeskonnatöö. Seikluskasvatuse metoodika oli matkal osalenud noortele väga arendav,” jagas Nele muljeid.
Marju Saviaugu ja Nele Graversoni sõnul valisid nad seikluskasvatuse, sest see tundus kõige põnevam metoodika. “Läbisime möödunud sügisel seikluskasvatusjuhendajatele mõeldud koolituse. Täna arvame, et valik on õigustatud,” tegid noorsootöötajad kokkuvõtte.
Tõukerattaga ümber Saadjärve
Ettevalmistavatele tegevustele järgnes kahepäevane matk, mille käigus läbisid matkasellid tõukeratastega ligi 20kilomeetrise raja ümber Saadjärve. Ette võeti veel ka kuue kilomeetri pikkune jalgsimatk ning parvesõit Saadjärvel. “Laagris osales üksteist 10–15aastast. Kaasatud oli veel kaks Jõgevamaa gümnaasiumi õppurit, kes toetasid tegevuste läbiviimisel. Kuna tegemist on riskilastele suunatud projektiga, kaasasime sel korral tegevustesse väiksemate võimalustega noored ning need, kes on läinud seadusega pahuksisse,” selgitas Nele. Eesmärkide seadmisel pidasid noorsootöötajad oluliseks, et noored arvestaksid üksteisega ja oleksid valmis üksteist abistama ning ühise eesmärgi nimel koos töötama.
“Oli nii raskeid hetki kui ka väga toredaid üllatusi. Tegelikult olid matkalised väga vahvad noored. Aga paljudel neist on vaja tuge ja toetust,” rääkis Nele. Noorsootöötajatele olid seikluskasvatuse läbiviimisel suureks abiks noorsoopolitseinik Kersti Raiküla, Jõgeva politseijaoskonna piirkonnavanem Jana Õim, noored kaitseliitlased Renee Köök ja Kristo Lillepärg ning Kaidi Forostovets Punasest Ristist.
Järjepidevus viib tulemusteni
Marju ja Nele kinnitusel oli seikluskasvatus selle projekti kõige põnevam osa. Nad on lootusrikkad, et ka edaspidi on vahendeid ja võimalusi selliste tegevuste jaoks. “Siinkohal peab aga märkima, et on ülimalt oluline, et noortega tegeldaks järjepidevalt, lühikesed projektid ja programmid ei anna pikaajalisi tulemusi. Noored vajaksid tegevusi väikestes gruppides. Oluline on leida võimalusi selliste tegevuste jätkamiseks,” tõdes noorsootöötaja Nele.
Riskilapsi toetava programmiga tegeleb MTÜ Jõgeva Linna Noortekeskus Paus alates mullu septembrist. Lisaks seiklusmatkale, jagus lastele ja noortele tegevusi ka loovusringis. Noorsootöötajaid võib kohata mitmetel ettevõtmistel noortetelgis või suhelda nendega Facebook’is. Kokku osaleb selles projektis 86 noortekeskust üle Eesti.
Kuigi antud programmi peamine sihtgrupp on rahvusvähemuste, maakohtadest pärit, õpiraskustega, käitumisprobleemiga, purunenud, vaeste ja nõrkade sotsiaalsete sidemetega perede lapsed, siis tegelikult on riskilaps hoopiski laiema tähendusega mõiste ja ei ole alati negatiivse tähendusega. Nii võib nimetada ka noort inimest, kes ei ole leidnud endale meelepärast ringi või trenni ning selle asemel saab ta valida enda jaoks põnevaid vaba aja sisustamise viise noortekeskuses.
***
Euroopa Majanduspiirkonna toetusteprogrammi „Riskilapsed ja -noored“ eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine.
Programmi viivad ühiselt ellu haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium. Programmi rakendab Eesti Noorsootöö Keskus.
Programmi partner on Norra kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liit (KS)
Programmi eelarve on 7 652 941 eurot, millest Euroopa Majanduspiirkonna toetus on 6 505 000 ja Eesti kaasfinantseering on 1 147 941 eurot.
Programmi “Riskilapsed ja -noored” leping allkirjastati 25. veebruaril 2013. Programmperioodi lõpp on 30. aprillil 2016
Programmi sekkumistegevused:
– Laste ja noorte riskide vähendamisele suunatud tegevuspõhimõtete ja meetmete süsteemi tõhususe hindamine
– Kohalike omavalitsuste riskilaste ja noorte toetamise suutlikkuse ja valmiduse hindamine
– Piirkondlike tugikeskuste kontseptsiooni väljatöötamine
– Tõendipõhise vanemliku kasvatuse programmi analüüsimine ja elluviimine
– Tõsiste käitumisprobleemidega noorte ja nende perede toetamiseks mõeldud programmi analüüsimine ja elluviimine.
Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus
MARGE TASUR
