Kolmandal Vooremaa konverentsil ütles riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder, et haldusreformi tehes tulnuks võtta omavalitsuse suuruseks maakond, endine justiitsminister Paul Varul aga nimetas seda linnalikuks mõtlemiseks, tema hinnangul ei otsusta nii suure omavalitsuse puhul enam olulisi küsimusi kohalik kogukond.
Helir-Valdor Seederi sõnul pole haldusreformi tehes julgetud astuda tervet sammu, vaid püütakse astuda vaid pool. “Kui seadusandjal ei olnud võimalust astuda niivõrd pikka sammu, siis selle protsessi käigus võib-olla me suudame jõuda selleni, et võtame aluseks maakondliku omavalitsuse. See ei tähenda, et see on viisteist maakonda praegustes piirides, vaid see võib olla ka 19 või 22 või 24 omavalitsust, aga me võtaksime selle mudeli aluseks,” ütles Seeder.
Otsustada ise kohalike küsimuste üle
Paul Varul tunnistas, et haldusreformi idee on – mida suurem, seda parem. “Eesti ei ole nii suur, teeme siis ühe kohaliku omavalitsuse või neli,” nentis ta.
Varuli hinnangul tekib siis küsimus, mis on nendel ülisuurtel kohalikel omavalitsustel üldse tegemist kohaliku oma valitsusega.
Paul Varul ütles, et maapiirkonnad on väljakujunenud kogukonnad. “Seda ei saa alahinnata. Reformi ideoloogid on Tallinnas. Tallinn on ka kohalik omavalitsus, Pärnu samuti. See on linnalik mõtlemine.”
“Kohaliku omavalitsuse peamine põhimõte on kohalike küsimuste iseseisev otsustamine. Mis on kohalik küsimus, et seda saaks iseseisvalt otsustada? Kohalik küsimus on, kuhu midagi ehitada, kust läheb tee jne. Seda peab saama kohalik omavalitsus ise otsustada. Kui on maakonna suurune kohalik omavalitsus, siis ei ole ju mingit pistmist sellega, et kohalikud inimesed saavad ise otsustada kohalike asjade üle,” tunnistas ta.
Ühistunnet suurel maa alal ei teki
Varuli sõnul saab elu riigis korraldada ilma kohalike omavalitsusteta. “Seda võiks ausalt öelda. See on siis regionaalse elu teistsugune korraldus. Võib olla on see väga efektiivne ja rahaliselt põhjendatud, saab kõik ametnikud üles lugeda, kui palju optimaalselt võib olla. Siis ei ole enam mingit pistmist kohaliku omavalitsusega.
Kui võim kaugeneb, st kohalikke küsimusi ei otsusta enam kohalik kogukond, on kohaliku omavalitsuse olemus hägustunud. Niisugusel viisil võivad tekkida väga suured territooriumid ja pannakse kokku kogukonnad, mis tegelikult ei ole ajalooliselt niimoodi olnud. Neil ei ole ühistunnet kunagi tekkinud. Kohaliku omavalitsuse olemus muutub siis juba niimoodi, et võime öelda – ka sundliitmine pole mõttekas,” lisas Varul.
“Ideaalset lahendust loomulikult pole, ei ole selle puhul, mis praegu tuleb ega ole ka maakondliku mudeli puhul. Aga kui me hakkame kaaluma plusse ja miinuseid, siis ma olen sügavalt veendunud, et maakondlik lähenemine on oluliselt õigem,” tõdes Helir-Valdor Seeder.
Selget vastutajat tegelikult ei olegi
Tema sõnul ei võetud haldusreformi aluseks maakondlikku omavalitsust. “Nüüd püüame reformida kriteeriumide alusel, nii et riik annab numbrid ette ja kohapeal ollakse sunnitud lähtuma sellest ning lõpuks tegelikult väga selget vastutajat selles reformis ei ole. Riik ütleb: mina ju neid omavalitsusi moodustanud ei ole, need on läbirääkimiste tulemusena moodustatud. Ja kohapeal inimesed ütlevad, et meil olid numbrid ees, meil ei olnud teist valikut, me pidime kellegagi need omavalitsused moodustama.”
Võiksime õppida naabritelt
Läti tegi oma haldusreformi ära ja rohkem kui viiesajast omavalitsusest jäi alles enam kui sada. “Tagantjärele on paljud Läti poliitikud öelnud, et kõige suurem viga oli, et nad ei võtnud omavalitsusreformi aluseks maakonda. Neil oli omal ajal 26 rajooni. Nüüd tekkis sada omavalitsust, paljud ongi kunstlikud, mida varem polnud. Mõned on küll ka loogilised ja loomulikud ning toimivad väga hästi, aga maakonnad on nüüd “ajalooline materjalˮ kaardilt vaatamiseks. Maakonnalinnad administratiivsete keskustena ehk regionaalsete keskustena on väga ebamäärases seisus. Nad ei ole enam sellised administratiivsed keskused nagu nad olid aastakümneid või isegi aastasadu. Ja see probleem on lahendamata,” rääkis Seeder.
Tema sõnul valmis juba eelmises Läti valitsuses uus haldusreformi plaan, aga valitsusjuht ütles, et Läti ühiskond ei ole valmis uueks haldusreformiks. “Ja nii see plaan plaaniks jäigi, kuigi kolmest koalitsiooni liikmest kaks olid valmis selle plaani sahtlist välja võtma,” märkis Seeder.
HELVE LAASIK
RIINA MÄGI
