Möödunud kolmapäeva pärastlõunal Mustvees pidulikult avatud savikoda pakub kogukonnale erinevaid võimalusi loomingulisi töid teha, savikoja näol on tegemist pigem loomemajaga.
Soovite teha muusikaga jõulukaarte? Küpsetada ja kaunistada maitsvaid piparkooke? See kõik on nüüd Mustvee loomemajas võimalik.
Peipsi gümnaasiumi endise katlamaja ümberehitamisega savikojaks alustas kooli direktor Jaan Rahuküla. Mustvee muusika- ja kunstikooli juhataja Riina Müürsepp rääkis, et savikojast oli juttu päris pikka aega. “Tunnistan ausalt, et ma ei võtnud algul üldse vedu, aga veetilk uuristab kivi sisse ka ükskord augu… ”, lisas Müürsepp. Tema sõnul on Jaan Rahuküla inimene, kes midagi ette võttes selle ka lõpuni viib.
Savipõletusahi maksis 1663 eurot, toetust EAS-ist saadi selleks 1500 eurot, omaosalus oli kümme protsenti.
Taaskasutus ja vabatahtlik töö
Loomemajja on ostetud põranda valamine ja katuse ehitus ning elektri paigaldus. “Neid asju ei saa taaskasutusega teha, kõik muu aga on taaskasutus ja vabatahtlik töö. Meil on nii palju abilisi olnud, abi on tulnud sealt, kust seda ei oleks osanud oodatagi,” lisas Riina Müürsepp Näiteks soojustusvill on tööstusjäägid. Tagumise toa pakettaknad on renoveerimisele läinud Estonia sanatooriumi aknad. Tagumine aknalaud aga Riina Müürseppa naabri köögi aknalaud. Nimelt vahetasid naabrid välja köögimööbli ja köögi sisustuse ning vana aknalaud sai savikojale. Välisuks on pärit linnavalitsusest.
Avamisel ütles üks külaline, et küllap me oleksime siia savikoja jaoks ka uued asjad saanud. “Me oleme põhimõtteliselt taaskasutajad. See pole sellepärast, et me poleks jõudnud osta paari ruutmeetrit seinaplaate, need on linnavalitsuse bussijuhi Rein Puusepa kodunt toodud ülejäägid, vaid me olemegi tahtnud just nii seda loomemaja sisustada,” märkis juhataja.
Pesumasin on lasteaiast, neil jäi kolides üks vanem masin üle. Aga põllesid ja käterätte sobib sellega pesta küll. Tavaliselt on kõiki pesemist vajavaid asju Riina Müürsepp seni koju tassinud.
Raamatukogu vanad raamaturiiulid sobivad savikoja ruumidesse hästi.
Käsitööklubi kolib suuremale pinnale
Loomemajja võivad tulla nii täiskasvanute kui ka lasteringid, ühekordsed projektid. Laste saviring alustab juba järgmisel teisipäeval, tahtjaid saab ilmselt rohkem olema, kui rühma mahub. Tulla võivad Mustvee kooli ja Peipsi gümnaasiumi õpilased, vahet ei tehta.
Jaan Rahuküla õe pere andis savikojale oma köögimööbli ning pliidi ja ahju. Seal on võimalik näiteks jõulude eel teha piparkooke.
Naiste käsitööklubi on seni koos käinud Mustvee kultuurimajas, kus napib ruumi. Lapitööd teha ja õmmelda pole seal kahjuks kusagil. Loomemaja valmissaamisega on neil võimalik seda teha. “Kõik asjad on siin, masinad ja materjal, me ei pea neid pidevalt tassima. Käsitöö puhul on oluline, et kõik vajaminev oleks ühes kohas,” lisas naine. Ta tunnistas, et seoses lasteaia kolimisega jäi savikoja valmissaamine veidi hiljemaks, sest kõigepealt tuli aidata lasteaed ära kolida. “Suure töö tegi savikoja valmimisel Peipsi gümnaasiumi majandusjuhataja Keit Ihaste. Tema abita poleks koht praegu selline nagu ta on,” tunnistas Riina Müürsepp.
Remonti rohkem tegema ei hakata
Savikotta tulevad kahe suhtumisega inimesed – esimesed satuvad kogu ümbrusest vaimustusse, teised küsivad, millal remonti tegema hakatakse. Vana katlamaja seinad on survepesuga puhtaks pestud, niiskustõkkega kaetud, et midagi ei pudiseks ja kõik jääbki nii. “Kas peab seinad ära pahteldama ja värvima? See on iga inimese maitse küsimus. Valgeks on värvitud vaid aknasein, sest sealt tuleb valgus. Tegemist on loomemajaga ja seal ei peagi kõik olema euroremonditud. Kui on vaja värvida ja pahteldada, siis saab seda igal ajal teha. “Ma pean siin olema iga päev, mul peab olema mugav. Ehitaja läheb välja, aga mina jään. Leppisime nii kokku, et kui midagi tegema hakatakse, siis kõigepealt küsitakse, kas ikka on mõtet teha.”
Loomemajas saavad olema ka kunstitunnid. Kuid eelkõige jääb maja kogukonna käsutusse, kes saavad seal kõikvõimalikke ringitöid ning erinevaid ühekordseid projekte teha. Juba mardipäevaks võib teha lastega teistmoodi maske ja halloweeniks kõrvitsaid lõikuda.
Tegelikult sõltub koolipäevadel kõik bussiaegadest. Tundide lõppemise ja bussi väljumise vahele jääv aeg on just paras, et tulla loomemajja ja midagi teha ning minna koju hea tujuga. Täiskasvanute päralt on maja õhtuti. Aga käsitöönaised käivad päeval, hommikupoolikul. “Keegi ei pea pimedas libedaga õhtul linna vahel kõndima, saame kokku teisipäeviti hommikupoolikul, kui mul on koolist vaba päev.”
“Kartsin väga, kuidas maja sooja pidama hakkab, kiviseinad ju,” märkis Riina Müürsepp. Möödunud talvel, kui naine oma asjad juba lasteaiamajast loomemajja kolis, käis ta iga natukese aja tagant kraadiklaasi vaatamas. Tegelikult on maja soe, ja hoiab sooja.
Võimalusi on mitmesuguseid
Kui Riina Müürsepp esimest korda neid ruume vaatamas käis, ei saanud ta üldse aru, milliseid võimalusi see maja pakub. “Siin olid veel vanad katlad sees, maja oli küllalt pime ja ma ausalt ei näinud midagi. Nägema hakates sain aru, mis siin tegelikult on. Nagu keegi oleks istunud laua ääres ja projekteerinud meile ruumid: meil on suur korralik esik, kuhu saab üleriided jätta, siis on suur ja avar ning valge klassiruum, kuhu saab laua taha istuda. Taga on väike kiviseintega ruum, kuhu saab näiteks näitusi üles panna, aga ka väikesi teeõhtuid korraldada või hoopis loodusfilme vaadata. Ruumi saab panna toolid ning ongi nagu kinos. Seal tahaks koos käima hakata Peipsi gümnaasiumi meediaring. Kõik on võimalik.
Vana duširuumi ehitasid mehed ümber WC-ks, äravool oli olemas. Poti ostis loomemajale ettevõtja Veronika Kookmaa.
Väikeses abiruumis on savipõletamise ahi. Ta on küll kõige pisem, aga ta on olemas. Soovituslikult võiks ahi olla eraldi ruumis ja seal peaks olema ventilatsioon. See ruum on savikojas olemas. “Nagu oleks see maja spetsiaalselt meie jaoks projekteeritud,” ei saa Riina Müürsepp jätta imestamata.
HELVE LAASIK
