Selleks, et võtta pintsel ja värvid ning jäädvustada see, mida näed, paberile või lõuendile, peab kogenematul inimesel kõvasti julgust olema. Kui julgus kokku võtta, võivad aga väga vahvad taiesed sündida. Millised, seda saab näha praegu Jõgeval Betti Alveri muuseumis.
Tänavu suvel veetsid 27 Jõgevamaa, Viljandi ja Võru gümnaasiumis ning Nõo reaalgümnaasiumis (kõik neli on teatavasti riigigümnaasiumid) õppivat noort viis augustipäeva ühises kunstilaagris. Esimesed kolm päeva maaliti Viljandis, seejärel sõideti Rõugesse Lõuna-Eesti kuplilist maastikku jäädvustama. Viljandis elati gümnaasiumi ruumides, Rõuges oli ööbimispaigaks noortekeskus. Laagrilisi juhendasid Viljandi gümnaasiumi õpetajad Monika Mändmaa ja Ene Runing, Võru gümnaasiumi õpetaja Merit Süving ja Jõgevamaa gümnaasiumi õpetaja Anne Jaama.
Laagriliste hulgas oli kõige rohkem Viljandi noori. Jõgevamaa gümnaasiumist osales kuus õpilast: Kätlin Muttika, Elen Riiman, Mari-Liis Valk, Aare Krüüts, Mart Oja ja Telver Objärtel. Viis esimest olid varem kaasa löönud Anne Jaama juhendatavas kunstiringis, viimane läks aga laagrisse n-ö puhta lehena. Laagrisse mineku vastu tekkis tal huvi siis, kui ta käis koos klassikaaslastega vaatamas Viljandi ja Võru gümnaasiumi õpilaste mulluse kunstilaagri töid: need olid väljas sealsamas Betti Alveri muuseumis.
Areng olulisim
“Tegelikult olid meie õpilased juba mullusesse kunstilaagrisse kutsutud, ent mitmel põhjusel jäi meil sinna minemata,” ütles Jõgevamaa gümnaasiumi kunstiõpetaja Anne Jaama. “Viljandi ja Võru noorte näituse Jõgevale toomine oligi n-ö reklaamitrikk. Ja nagu selgus, täitis see oma eesmärgi.”
Viljandi gümnaasiumis on loodud suisa kunstisuund ning seal õpetatakse huvilistele mitut kunstiga seotud valikainet. Ega Jõgevamaa gümnaasiumi noortel lihtne olnud oma palju napima pagasiga laagrisse minna, teades, et seal Viljandi “profid” ees on.
“Aga tegelikult ei tundnud keegi end laagris tähtsama või vähem tähtsana, sest lähtepunktist palju olulisem oli see, kui palju keegi laagripäevade jooksul areneb. Ning arenesid kõik – ja seda ka laagrikaaslaste positiivse eeskuju najal,” kinnitas Anne Jaama.
Tema sõnul olid tema meessoost õpilased, ka need, kes kunstiringis käinud, varem pintsli ja värvide kättevõtmist vältinud. Laagris hirm kadus ning just poisid hakkasid värvidega mängimist kõige rohkem nautima. Teine tore nähtus oli see, et nelja eri kooli õpilased sulasid hästi ruttu ühtseks seltskonnaks. Sama kinnitas Telver Objärtel.
Nautis laagripäevi
“Laagrisse minnes arvasin, et jään selles seltskonnas n-ö valgeks vareseks ega saa millegagi hakkama, aga tegelikult nautisin viit päeva täiega. Kodus valget paberit vaadates ei jõuaks kunsti alal kuhugi,” sõnas Telver Objärtel.
Elen Riiman oli Jõgevalt pärit laagrilistest ehk kõige suurema maalimiskogemusega, sest on varem käinud kunstikoolis.
“Aga ka mina sain laagrist kasulikke kogemusi. Näiteks õppisin kiiremini ja vähem detailidesse laskudes maalima,” sõnas Elen Riiman.
“Täname Jõgevamaa, Viljandi ja Võru gümnaasiumi ning Eesti Kultuurkapitali kolme maakonna ekspertgruppi, kes meie laagrit ja näitust toetasid, samuti OÜd Sandpit, kes Jõgeva õpilastele mugava laagrissesõidu võimaldas. Kiidan ka Kätlin Muttikat ja Kärt Vaherit, kes näituse üles panna aitasid,” ütles Anne Jaama.
Betti Alveri muuseumis jääb laagrinäitus avatuks 20. oktoobrini, seejärel saab seda näha Viljandis ja Võrus.
RIINA MÄGI
