Sadala Mahe kindlustab korraliku nostalgialaksu

Kes avatud talude päeval Sadala kanti juhtuvad ja osaühingule Sadala Mahe külla lähevad, saavad korraliku nostalgialaksu – huvilistele tehakse ekskursioon veoauto GAZ 51 ja PAZ-bussiga. Vaadatakse lihaveistekarju ja tatrapõldu.


Pühapäeval oodatakse kõiki huvilisi kell 11 Leedi külas asuva lihaveiste lauda juurde, kus on põllutöömasinatest väike näitus (traktorid, kombainid jne) ning avatud kohvik. Huvilistele korraldatakse PAZ-bussi ja veoautoga GAZ 51 ringreis. Tee kulgeb lihaveiste koplite vahelt ning möödutakse ka tatrapõldudest.

Sadala Maheda avatud talude päeva koordinaator Mikk Ott loodab, et pühapäeval tuleb ilus ilm. Siis on ka külalisi rohkem. “Just avatud talude päeval on linnarahvale vaja tutvustada tänapäeva maaelu, moodsaid lautasid ja kõike uut, mida meil põllumehed kasvatavad. Samuti saavad linnainimesed oma silmaga veenduda, et maal on kordatehtud kenad majapidamised, nüüdisaegne keskkond ning tublid inimesed,” tunnistas ta.

“Mulle väga meeldib, kui inimesed tulevad ja näevad, mis maal tegelikult toimub. Paljudele inimestele on maaelust jäänud mulje, et siin on lagunenud nõukaaegsed hooned ja midagi ilusat ei olegi. Tegelikkuses on hoopis vastupidi.”

Tatrale tänavune suvi meeldib

Osaühing Sadala Mahe tegeleb põhiliselt lihaveiste ning natukene ka põllukultuuride kasvatamisega. Ja seda kõike mahedalt. Tänavu on maas natuke koriandrit ning tatart. Tatart kasvatab ettevõte juba teist aastat, tänavu mahedalt veidi rohkem kui 40 hektaril. “Tatar on tänavu väga ilus,” tunnistas Mikk Ott.

Mullu alustati tatra kasvatamist prooviks umbes neljal hektaril. “Kindlat turgu pole me veel leidnud, kuid töö selle nimel käib,” tõdes Ott.

Koriander on tema hinnangul hästi pika tärkamisaja ja kasvufaasiga. Koriander tärkas üllatavalt hästi, kuid kuidas kevadine kuiv aeg võis mahapandut mõjutada, ei oska veel keegi praegu öelda. “Meil on see esimene kord seda kultuuri kasvatada,” lisas ta.

Müüvad lihaveiseid välismaale

Loomakasvatusega tegelev Marge Parts ütles, et lihaveiste kasvatamisega alustas ettevõte juunis 2010. Alustuseks oli karjas 57 ristandlooma. Tänavu 30. juuni seisuga on kogu kari kokku veidi üle kolmesaja looma, esindatud tõud on aberdiin-angust, saroleed ja simmentali. Tegemist on 100 protsenti tõupuhta karjaga. Ettevõte ostab tõumullikaid ja sugupulle karja geneetika parandamiseks.

Kõige rohkem on karjas aberdiin-anguse tõugu loomi, sest see tõug sobib Eestis kasvatamiseks hästi. “Head koresööda väärindajad, pikaealised, taluvad hästi külmi elutingimusi. Nende liha on oma marmorsuse poolest nõutud restoranikaup,” lisas Parts.

Välisriikidesse on müüdud ja müüakse loomi ka edaspidi. “Oleme müünud nuum- ja tapapulle. Peamine sihtriik pullidele on siiani olnud Türgi,” lisas Parts.

Lihaveised elavad suvel neile rajatud korralikes koplites ja talvel nüüdisaegses laudas. “Metsloomad on suuremaks ohuallikaks kui inimene. Suurematest probleemidest on aidanud hoiduda karjade regulaarne valve ja metsloomade peletusvahendid. Aastate jooksul oleme õnneks vaid mõned loomad metsloomadele kaotanud,” tunnistas Marge Parts.  Zootehnik Riho Rumask lisas, et loomi on kimbutanud nii karu kui ka hundid.

“Lihaveiste arv Sadala Mahedas kasvab kindlasti ja seda just simmentali ja sarolee tõu poolest,” märkis Parts. Tema sõnul kasvamisruumi jätkub. “Piirid kasvamisele saavad olema siis, kui loomadele enam nõuetekohaselt karjamaid ei jätku.”

Lihaveised on väga kokkuhoidvad loomad. “Kui lähen vasikale karjamaal numbrit kõrva panema ja ta karjuma hakkab, siis on kohe kogu kari kaitseks tema ümber,” märkis Riho Rumask.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus