Esmaspäeval esitleti Kantkülas, Sadala Agro põllul kaasaegset silotegemise tehnikat alates niidukist ja hekseldist kuni silomassi siloauku viimiseni.
Ettevõtmise korraldajaks oli Baltic Agro Machinery OÜ. Firma turundusjuhi Ulvi Kullerkupu sõnul on nende firma eesmärgiks esitleda silotegemise juures kõiki neid masinaid, mida läheb tarvis selleks, et põllul kasvavad heintaimed kas siloauku jõuaks või kiletatud saaks. Ulvi Kullerkupu sõnul tuleb selle päeva staariks lugeda John Deere hekseldit 8600i, mis on silotegemise protsessi juures kõige olulisem masin.
Baltic Agro Machinery kombainide ja hekseldite tootejuht Marek Peensalu sõnul on hekseldi ülesandeks niidetud heintaimede mass vaalust kokku koguda ja läbi hekseldada. Sellele hekseldile on võimalik ka heeder külge monteerida ja siis pole heintaimede massi tarvis eelnevalt ette niita. Marek Peensalu sõnul on niisuguseid hekseldeid Eestis vaid viis.
Eriliseks muudab selle masina seade, mis aitab määrata söödas sisalduva kiudaine hulka. Vastavalt sellele reguleerib see masin ise hekseldatava rohumassi pikkust.
Marek Peensalu sõnul alustas John Deere’i firma selle katsetamist juba 12 aastat tagasi. Pikaajalise katsetamise järel on jõutud välja niisuguse tulemuseni, kus hekseldil ei ole esinenud enam suuremaid tehnilisi rikkeid. Masina jõudlus on samuti hea ning kütusekulu väike. Voore Farmis saadi kütusekuluks 0,54 liitrit ühe silomassi tonni kohta, mis on väga hea näitaja.
Kütusekulu väike
Baltic Agrol endal on olemas kaks teenust osutavat hekseldit, mille puhul saadi kütusekuluks 0,74 liitrit ühe silotonni kohta. Hekseldi kütusekulu oleneb saagikusest ja rohumassi tihedusest vaalus. Kütusekulu on seda väiksem, mida paremini hekseldi rohumassi töötlemisega koormatud on. John Deere’i hekseldite valikusse kuulub kaheksa erinevat mudelit, kolme erineva litraažiga mootoriga. Väikseima litraažiga mootor on 9, keskmise 13,5 ja suurima litraažiga mootor on 18,7-19 liitrine.
Masinate esitlemist alustati liblikniidukist, millest rääkis lähemalt Baltic Agro Machinery Lõuna-Eesti müügimees Kristjan Reinhold. Liblikniiduki kombineeritud töölaius on 8,7 meetrit. Niidulatil on seitse kahe teraga ketast. Kristjan Reinholdi sõnul on terade vahetamine muudetud võimalikult lihtsaks ja kogenud masinamees saab sellega hakkama 15 sekundiga või veel kiiremini. Muljurniiduk vajab mootorilt normaalseks töötamiseks 1000 pööret minutis. Liblikniiduki komplektile piisab alates 210 hobujõust.
Esitletavaid masinaid uudistama tulnud Torma POÜ juhataja Ahto Vili lausus, et neil on samasugused masinad olemas. Nende niiduk töötab juba neljandat hooaega järjest. Ahto Vili sõnul tuleb uutel, veelgi täiuslikumatel masinatel silm peal hoida, nendega võimalikult hästi kursis olla, et konkurentsis püsida. Ahto Vili sõnul on selliste masinate tavapärane liisinguperiood neli-viis aastat ja ega nemad neid masinaid pikemalt ei kasutagi. Torma põllumajandusjuhi sõnul toimib tänapäeval selline süsteem, et firma, millelt masin osteti, aitab hiljem ka nn second-hand masina maha müüa. Mõne natuke väiksema põllumajandustootja jaoks kõlbab kasutatud masin veel päris hästi.
Viljakoristus hilineb
Sadala Agro toomisjuhi Ain Malbe sõnul pöördusid Baltic Agro Machinery inimesed nende poole sooviga korraldada nende maadel näitlik silotegu. Tootmisjuht arvas, et küllap Baltic Agro inimestele koht keset Eestit sobis, et nad just BA põllu silotehnika esitlemiseks välja valisid. Ain Malbe sõnul andsid nad oma ühe põlluotsa hea meelega kaasaegse silotehnika esitlemiseks, seda enam, et oligi käes aeg silomass sealt maha niita. Sadala Agro mehed ja masinad olid samal ajal põllu teises servas silo tegemisega hõivatud.
Ain Malbe sõnul oli õppepäeval niidetud põllul kasvamas kõrreliste ja lutserni segu. Enamikust niidetud heintaimedest tehakse Sadala Agros lahtist silo, st see veetakse siloaukudesse. Siloruloone tehakse Sadala Agros ainult kaugemates põllunurkades. Oma paarsada tonni tehakse ka kuiva heina, mida on tarvis vasikate jaoks. Osa plaanitud heinakogusest on suudetud suhteliselt vihmase suve tingimustes siiski praeguseks ära teha.
Tootmisjuhi sõnul läheb teravilja koristuseni veel aega, sest nii nagu kevad oli tavapärasest aastast kaks nädalat hilisem, nii lükkub ka viljakoristuse algus tavapäraste aastatega võrreldes paari nädala jagu edasi. Ain Malbe arvab, et kombainid saavad põllule sõita umbes 10-15 augustil. Algust tehakse ikka varase odra koristamisega, sellele järgnevad varasemad talinisu sordid, siis juba raps. Ain Malbe sõnul pole välistatud, et erinevad teraviljad valmivad korraga ja see muudab koristamise keeruliseks ning n-ö koristuskonveieri osas tuleb vastavalt vaistule valikuid teha.
TOOMAS REINPÕLD
