Aastad ei ole vennad, seda rahvatarkust kinnitasid veenvalt tänavune kevad ja suvi. Kui paljud said tõelist rõõmu tunda suurepärastest rannailmadest, siis põllupidajatele ja karjakasvatajatele olid põud ja palavus tõeliseks katsumuseks.
Laiuse Põllumajanduse OÜ peaagronoomi Ares Moori sõnul on praeguseks varutud kahe niite peale kolmandik vajaminevast silokogusest ehk veidi alla 3000 tonni. Sügise ja talve üle elamiseks oleks tarvis 9000 tonni silo. Laiuse kandis on terve suve jooksul tulnud ainult umbes 40 millimeetrit vihma, seepärast on rohukasv äärmiselt tagasihoidlik.
Tuleval nädalal alustatakse kolmanda niitega, kust loodetakse teha veel 3000 tonni silo. Laiuse firma on sööta juurde ostnud ning väike tagavara on alles ka eelmisest aastast. „Kõigepealt tuleb kolmas niide ära teha, eks siis paistab, mis edasi saab. Selge on see, et sööta tuleb veel juurde osta. Viljandi ja Põltsamaa piirkonnas on sademeid rohkem olnud ja seal ka suuremad saagid kogutud,“ rääkis Moor.
Söötmise strateegia tuleb üle vaadata
Torma POÜ tootmisjuhi Aksel Simsoni sõnul on neil kolmas niide veel tegemata ja rohi alles kasvab. Esimesest niitest saadi 2300 tonni silo. „Teise niite saak oli väga kehv, kõigest 600 tonni,“ lausus Simson. Torma POÜ-l on rohumaad kokku umbes 500 hektarit. Umbes 200 tonni varuti kuiva heina. Tavapärasel aastal on rohusöötasid varutud 8000‒10000 tonni. Tänavu kasvab Torma POÜ põldudel ka mais ja seetõttu saadakse hakkama sügis-talvisel perioodil 6000‒7000 tonnise rohusöödasaagiga. „Kui maisisiloga paar tuhat tonni sööta juurde saame, siis elame selle kogusega talve üle. Lihtsalt söötmise strateegiat tuleb veidi muuta. Niisuguse koguse juures sööta juurde ostma ei pea,“ rääkis Aksel Simson. Tootmisjuhi sõnul tuleb tänavu anda loomadele lisasöödana rohkem põhku, kui seda tavapäraselt tehakse. „Niipea, kui tehnika muudest sügistöödest vabaneb, alustame kolmanda niitega. Ilmselt kas tuleva nädala lõpus või ületuleva alguses. Rohumaad on praegu suhteliselt tiheda taimekasvuga, ainult pikkust oleks veel juurde vaja. Oktoobrikuu lõpuks tahaks söödavarumisega ühele poole saada,“ rääkis Aksel Simson.
Mais päästab hädast välja
Puurmani Põllumajandusühistu tegevjuht Laine Lemberg rääkis, et neil on praeguseks kolme niite pealt varunud 1250 tonni rullsilo ja augusilo on tehtud 6430 tonni. Natuke juurde ostetud lutsernirullsilo. Kuiva heina on varutud 380 tonni ning ka põhk on põldudelt koristatud. Rohumaid oli Puurmani Põllumajandusühistul tänavu umbes 800 hektarit. Lisaks on 50 hektaril kasvamas mais. „Kui meil õnnestub, kogume neljanda niite pealt rohusöötasid juurde. Rohusöötade vajadus on meil 10000-11000 tonni. See tähendab, et sööta oleks neljandast niitest ja maisist vähemalt 2000 tonni juurde vaja,“ lausus Laine Lemberg.
Teravilja oma tarbeks jätkub
Nii kaua, kuni mehed ja masinad on muude sügistöödega hõivatud, veel neljanda niitega alustada ei saa. Niita saab n-ö uuskülvidega rohumaadelt. Teravili ja raps on koristatud, ent taliviljakülv veel käib. Teravilja on õnneks piisavalt ja seda oma tarbeks jätkub. Teravilja müügiga nii hästi ei läinud, sest fikseeritud hinnaga kogus oli päris suur, kuid need hinnad olid sellel aastal oluliselt madalamad kui otsemüügihinnad. Maisikoristusega loodetakse Puurmanis alustada septembri viimasel nädalal ja paralleelselt sellega peaks algama ka neljas niitmine. Seoses laudahoone rekonstrueerimisega olid loomad suurema osa suvest väljas. Paraku tuli neile ka seal kehva rohukasvu tõttu lisasööta anda.
Sadala Agro agronoomi Ain Malbe sõnul lõpetati nende ettevõttes teisipäeval kolmas niide. „Oleme tavapärasest keskmisest oluliselt vähem rohusööta varunud. Umbes 8000‒9000 tonni oleme suutnud varuda. Üldse oleks meil vaja ligi 20000 tonni rohusöötasid. Loodame, et loomadele vajaliku ninaesise saame ikka kokku. Siiani oleme teinud augusilo ja hiljuti alustasime ruloonsilo tegemisega väikestelt rohumaadelt. Vajaliku kuiva heina koguse oleme kätte saanud. Rohumaid on meil kokku ligi 800 hektarit.
Mais kasvab 300 hektaril, selle koristamisega alustame järgmisel nädalal,“ rääkis agronoom.
Juba on käimas ka sügiskünd ja taliviljakülv. Ain Malbe loodab, et poolteise nädalaga peaks mais koristatud saama ja usub, et isegi juhul kui neljandat niidet teha ei saa, veavad nad söödaga kevadeni välja. Kui rohukasv on veel hea, siis peab neljas niide hiljemalt oktoobri keskpaigaks tehtud saama.
TOOMAS REINPÕLD
