Põltsamaa on tuntud sildade linnana ja seetõttu pühendatakse seal peatähelepanu meie riigi 100. juubelil linna sildadele. Sel puhul sai möödunud neljapäeval Põltsamaal teoks retk linna sildadel. Seda viis läbi Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav.
Tõepoolest on Põltsamaa, kus on rohkesti sildasid, selle poolest ainulaadne väikelinn Eestis. Kui hulk aastaid tagasi loendati linnas kokku 17 silda, siis 2006. aastal lisandus senistele sildadele veel üks oluline, rippsild.
Sildasid on tegelikult rohkem kui 18
Tegelikult on küll nii, et kui sildade hulka lugeda ka kõik linna parkides ojasid ületavad truubid, võiks linnas kokku lugeda oluliselt rohkem kui 18 silda. Põltsamaa tuntuim sild on kesklinnas asuv ja linna ainus sõidukitega ületatav Suur sild, mida tänavu põhjalikult remontida plaanitakse. Remondi tõttu tuleb see eeldatavalt kuuks-paariks sulgeda. Põltsamaa suure silla strateegiline tähendus tuli eriti teravalt esile paari aasta eest, seoses Tallinna-Tartu maanteel paikneval nn. Kileküla sillal toimunud traagilise liiklusõnnetusega, kus kõik Tallinna-Tartu trassil sellel hetkel liikunud sõidukid suunati liiklusavarii tõttu ümber Põltsamaa Suurele sillale. Üks Suure silla läheduses elav inimene meenutas, et ta oli tol õhtul väga ehmunud, kuuldes järsku linnas sõidukitest põhjustatud tugevat müra ja tajudes vibratsiooni. Suure silla juurest, paisu poolt, saab alguse jõeharu, mis eemaldub kaarega jõe peamisest voolusängist ja suubub mõne aja pärast uuesti sinna. Põltsamaa jõe kahe haru vahel asub saar, mida juba hulk aastaid Roosisaarena tuntakse. Seal on suvisel perioodil õitsemas suurel hulgal ilusaid roose. Just selles piirkonnas asub ka kõige rohkem linna sildasid, millest neli ületavad jõeharu. Kaarjal jõeharul paikneb ka pilkupüüdev kalatrepp. Tuntumad Põltsamaa sillad on veel Suurest sillast allavoolu paiknevad Kohtumaja sild ja Sauna sild. Kohtumaja silda on ka Õpetajate sillaks nimetatud. Kohtumaja sild on oma nime saanud nõukogudeaegse kohtumaja järgi Põltsamaa jõe paremkaldal silla otsa kohal. Sauna silla juures, mõlemal pool jõge, on tegutsenud saunad. Jõe paremkaldal oli saun umbes pool sajandit tagasi. Sauna silla kohal jõe vasakkaldal paiknevas hoones asunud sauna tunti nõukogude perioodil üle kogu Eesti, see lõpetas tegevuse taasiseseisvunud Eesti algusaastail.
Möödunud neljapäeval teoks saanud retke käigus käis oma kodulinna sildadega tutvumas seltskond põltsamaalasi, sildade kohta jagas ajalooliselt huvitavat informatsiooni Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav. Viimasena teistest sildadest oluliselt kaugemal asuva rippsilla ületamise järel suundus retkeliste seltskond Põltsamaa noortekeskusesse, kus pakuti välja ideid selle kohta, kuidas siduda Põltsamaa sillad EV 100. juubeliga. Ühel meelel oli retkest osavõtnute seltskond selles, et sillad on osa Põltsamaa identiteedist. Silda kui mõistet kasutatakse ka olulise metafoorina, kus sillad ühendavad kahte kallast ja mõlemal kaldal elavaid inimesi. Põltsamaal ühendavad sillad Vana-Põltsamaad ja Uue-Põltsamaad. Sildade retkel osalenud leppisid kokku selles, et Eesti Vabariigi 100. juubeliga seotud tähtsaim üritus Põltsamaal leiab aset linna sünnipäeval, 30. juunil 2018. aastal. Kokkusaamisel pakuti välja, et sellel päeval võiks sildadel ja nende juures teoks saada kunsti- ja spordiüritused: näitused, installatsioonid, male- ja kabevõistlused ning muu taoline. Pakuti välja ka sillakohvikute korraldamine, samuti sildadega seotud lugude jutustamine, sildade läheduses toimuvad parvekontserdid jne. Osa tegevusi võiks seotud olla ka mitme sillaga ‒ näiteks sildade jooks. Tegevustesse soovitakse kaasata ka erinevas vanuses lapsi. Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni soovib, et huvitavad ja põnevad Põltsamaa sildadega seotud ideed maikuu lõpuks temani jõuaksid.
TOOMAS REINPÕLD
