Eile, eesti rahvuskirjanduse looja Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) sünniaastapäeval tähistasime taas emakeelepäeva, mille traditsioon sai alguse 1996. aastal. Jõgeva kultuurikeskuses toimunud kohtumisel Arukate Akadeemia liikmetega nimetas kirjandusteadlane, ajakirjanik ja kriitik Rein Veidemann eesti keelt üheks olulisemaks elujõu allikaks eesti rahva püsimajäämisel ja omariikluse väljakujunemisel.
Professor Rein Veidemanni sõnul püsis Eestimaal põlisrahva keel aastatuhandeid mitmete murretena, mis lõi eeldused aluse panemiseks tulevasele ühtsele kirjakeelele.
“Kirjaoskus hakkas arenema pärast reformatsiooni. 18. sajandi lõpul oskasid peaaegu kõik eestlased lugeda ja 19. sajandi algul ka kirjutada,” lausus teadlane. “Keel ja kultuur annavadki ühele riigile mõtte ja see on kirjutatud sisse ka põhiseadusse.”
Väga tugev vaimne jõud on ka eesti rahvaluulel, mida on Veidemanni sõnul kirjandusmuuseumis talletatud kokku 1,2 miljonit lehekülge.
Rein Veidemann ütles Jõgeval esinedes, et kuigi on tavaks rääkida eesti rahva 700 aastat järjest kestnud orjapõlvest, märgivad mitmed ajaloolased, näiteks Seppo Zetterberg, sunnismaisuse alguseks 16. sajandi.
“Vaatamata sellele, et maa kuulus võõramaalastele, jäid selle tegelikeks peremeesteks harijatena ikkagi eestlased. Seos maaga jäi ning aitas seeläbi kaasa rahvuse ellujäämisele ning jätkusuutlikkusele. Silmapaistavalt märkimisväärne tegur on Eestimaa koloniseerimata jätmine teisest rahvusest maaharijate ja talupoegade poolt. Seevastu koloniseerisid sakslased kogu Preisimaa ala ning sealseid kunagisi põlisrahvusi enam pole,” rääkis Veidemann.
Võõramaa talupoegade toomist Eestisse takistasid tema sõnul ka Valgevenes ja Ida-Poolas paiknevad põlised Belovežje ürgmetsad, samuti Pepsi-äärsed soised alad.
Rein Veidemann nimetas eestlaste eneseusule äärmiselt tähelepanuväärse sündmusena ka Estonia teatrihoone valmimist 1913. aastal. “Tunnen suurt lugupidamist Eesti Rahva Muuseumi kaasaegse hoone vastu. Samas on väga kahju, et riigi 100. sünnipäevale pühendatud pidulik kontsert ja vabariigi presidendi vastuvõtt ei toimunud rahvusooperis Estonia. Pealegi oli 1918. aastal Estonia just see paik, kus Eesti riik sündis,” rõhutas teadlane ja literaat.
Ettekande lõpetuseks tsiteeris ta Betti Alveri 1970. aastal kirjutatud luuletust “Tuulelapsed”, kuhu on kirjutatud sisse mitmedki Jõgevamaaga seotud paigad: Laiuse mägi, Kääpa, Piibe maantee. Luuletus lõpeb ridadega:
Seda raamatut uurige teie, mu sõbrad,
kui mina ei saa –
seal olevat hiiglaste hulgas ka üks peatükk
ESTONIA
Rein Veidemanni tänas Arukate Akadeemia president, Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees Mai Treial. Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk kinkis külalisele Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaks ilmunud raamatu Eesti omavalitsustegelastest.
JAAN LUKAS
