Möödunud reedel startis Põltsamaa Sõpruse pargist järjekordne, arvult 27. Roheliste rattaretk. Tänavusele retkele suundus ca 1700 ratturit Eestimaa erinevatest paikadest. Enne teeleasumist istutas retkeliste esindus Sõpruse parki püramiidtamme.
Sündmuse korraldaja Aarne Valmis lausus, et on olnud korraldaja rollis 25 korral ja kahel retkel on ta osalenud lihtsalt sõitjana. Aarne Valmise sõnul on korraldajate eesmärgiks kogu Eesti läbi sõita. Ta ütles, et Põltsamaa piirkond on kultuurilooliselt palju tähtsam koht, kui me praegu hinnatagi oskame. Alates sellest, et Põltsamaal õmmeldi valmis esimene sinimustvalge lipp, või sellest, et linna lähistele rajati omal ajal Eesti Aleksandrikool.
Lisaks võimalusele tervislikult liikuda, saavad retkelised avardada oma silmaringi. Aarne Valmis märkis, et küllap on rattaretkel osalejatele Põltsamaa enamasti selline koht, kust ainult hooga mööda sõidetakse või heal juhul hetkeks sisse pööratakse. Rattaretk pakub võimalust ühe või teise Eestimaa paigaga hoopis põhjalikumalt tuttavaks saada. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tänas retke korraldajaid, et nad Põltsamaa kandi üles leidsid, ja lisas, et küllap on retkelistel teekonnal piisavalt uudistamist ning avastamisrõõmu.
Tore seltskond ja huvitavad paigad meelitavad
Raplast pärit Urmas Aaviku ütles enne teeleminekut, et temale on tänavune sõit järjekorras kuues ning ta osaleb rõõmuga. Retkele sattus ta tänu sõbra soovitusele ja tuleb siia eelkõige hea seltskonna tõttu. Jalgrattal liikudes satub ju ka sellistesse paikadesse, kuhu autoga ei satu ega pääsegi.
Kõige raskem oli Urmasele möödunudaastane Haanjamaal teoks saanud rattaretk. Need, kes sealsetel kuplitel vastu pidasid, peavad tema sõnul vastu ka Põltsamaa kandis. Urmase sõber Meelis Loorents Rapla kandist ütles, et tema jaoks on seekordne rattaretk kaheteistkümnes ja vahele on selles reas jäänud vaid üks. Loorentsile on oluline tore seltskond, matka ladus korraldus, erinevates paikades räägitavad kohajutud, mõnus meelelahutusprogramm ning võimalus palju rohkem mitmesugustest paikadest teada saada, kui omal käel autoga sõites võimalik on.
Pisipõnnid sõitsid vapralt kaasa
Väga omapärase kolmerattalise sõiduriistaga oli retkele tulnud Tallinna mees Ain Teemas. Teistest hoopis madalamalt teekonda nägev mees ütles, et tema traikiks nimetataval sõiduriistal vändates ei jää ükski koht valusaks, nagu see enamasti sadulas istudes juhtub. Ain Teemas kinnitas, et traikiga saab vähemalt sama kiiresti või kiireminigi sõita kui tavalise rattaga. Tema kaaslane Melkisedek Apsalon lausus, et võttis sõber Aini pakkumise rattaretkel osaleda rõõmuga vastu ja ootab põnevusega, mida teekond talle pakub.
Noor ema Maria Sarapu tuli Tallinnast kogu perega, isa-emaga olid kaasas kolm pisipoega Ruuben, Pärtel ja Patrik vanuses aasta, kolm ja viis. Maria sõnul on ta kunagi varem Roheliste rattaretkel osalenud, aga vahepeal on olnud pikem paus. Pere käib ka omaette rattamatkadel ja pole ühtegi suve vahele jätnud. Nende jaoks on oluline, et rattaretkel saab kasutada pakiauto abi, mis varustuse ööbimiskohta toimetab.
Samuti meeldib neile marsruut.
Pereisa Ergo Sarapu lisas, et lastega tegelemine on tegelikult raskem kui retkega kaasnev füüsiline pingutus, aga ta osaleb sellgipoolest rõõmuga.
Rattarüütliks sai Põltsamaa mees
Roheliste rattaretke lõpetamisel on traditsiooniks lüüa üks kauaaegne retkest osavõtja rattarüütliks. Seekord pälvis selle tiitli Põltsamaa mees Guido Pook. Talle on enda sõnul kõige eredamalt meelde jäänud tema esimene, 1992. aastal teoks saanud Roheliste rattamatk Paldiskisse, mis veel sellel ajal Vene sõjaväe kontrolli all oli. Paldiski linna piiril “tervitasid” retkelisi laskevalmis automaatidega sõdurid. Enne linna piirini jõudmist olid sõitjad kahte rühma jagunenud ja üks rühm oli juba kusagilt salamahti linna sisse lipsanud. Guido Poogiga samas rühmas olnud kaaslased alustasid sõduritega läbirääkimisi. Kui aga sõdurid avastasid, et läbirääkijate kaaslased on juba linna sisse pääsenud, lõid nad oma kohustustele käega ja lasid ka sellel seltskonnal Paldiskisse sõita. Küllap said aru, et neil enam Eestis mingit sisulist võimu ei ole.
Guido Pook lausus, et eks mõningaid rehvipurunemisi ja muid tehnilisi apse ikka ette tuli, aga üldiselt läks kõik hästi ja ilm soosis neid samuti. Tänavu osales tema vanem tütar juba viiendat korda ja üheksa-aastane poeg võttis retkest osa esimest korda. Guido Pook lubas, et osaleb rattaretkel seni, kuni jalad pedaalida suudavad ning füüsiline vorm võimaldab. Ega tal pääsu polegi, sest Aarne Valmis lausus Guidot rattarüütliks lüües, et edaspidistel retketel peab Guido alati kohal olema, esimesena pärale jõudma ning viimasena retkelt lahkuma. Boonusena saab rattarüütel järgmistele retkedele osalustasuta. Lõpetuseks andis korraldaja Peep Veedla teada, et tuleval aastal sõidetakse Hiiumaal.
TOOMAS REINPÕLD
