Jõgevamaa Rajaleidja keskuses olid möödunud nädalal praktikal kolm Saksamaalt pärit üliõpilast – Natalie Bergh, Angelina Mundt ja Svenja Pleinert. Tulevased karjäärinõustajad ja tööturuinfo jagajad käisid tutvumas meie koolisüsteemiga, samuti sellega, milliseid karjäärivalikut mõjutavaid tegevusi siinmail noortele pakutakse.
Gothast pärit Natalie, Berliinist pärit Angelina ja Mönchengladbachist pärit Svenja õpivad Saksamaa töötukassa kõrgkoolis (Hochschule der Bundesagentur für Arbeit).
Kui nad kolmeaastase bakalaureuseõppe lõpetavad, saavad neist karjäärinõustajad ja tööturuinfo jagajad. Mida laiemad teadmised neil on, seda paremini oskavad nad oma kliente aidata. Seepärast otsustasidki kolm neidu ära kasutada kõrgkooli poolt pakutud võimaluse tulla neljaks nädalaks Eestisse praktikale.
Natalie, Angelina ja Svenja praktikabaasiks on Sihtasutuse Innove hariduse tugiteenuste agentuur ning Jõgeva-, Rapla-, Võru- ja Viljandimaa Rajaleidja keskus. Enne Jõgevale tulekut olidki neiud olnud mõnda aega Tallinnas, Raplas ja Võrus ning praegu viibivad nad Viljandimaal. Tagasi koju Saksamaale lendavad nad mai lõpus.
Jõgevamaal viibitud viie päeva jooksul tutvusid praktikandid Jõgeva linna haridusasutustega, sealhulgas muusika- ja kunstikooliga, millel võib olla päris suur mõju noorte tulevasele karjäärivalikule. Haridusasutustest külastati veel Põltsamaa ühisgümnaasiumi, Palamuse gümnaasiumi, Luua metsanduskooli ja Kiigemetsa kooli, ent tutvuti ka Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskusega.
Kui Natalie, Angelina ja Svenja möödunud neljapäeval siinkirjutajaga kohtusid, oli neil juba päris palju praktikamuljeid kogunenud.
“Saksa ja Eesti koolisüsteem on küllaltki erinevad,” ütles Angelina. “Jõgevamaa gümnaasiumis üllatas meid valikkursuste rohkus. Kui noortel on nii palju valikuid, saavad nad endale kokku panna sellise kursustepaketi, mis vastab nende huvidele ja toetab nende tulevasi karjäärivalikuid.”
Thea kogemused
Eriti meeldiv oli kolmel Saksamaalt tulnud tudengil kohtuda oma kaasmaalasest vahetusõpilase Thea Terjongiga, kelle vahetusaasta Jõgevamaa gümnaasiumis hakkab juba lõppema.
“Theaga vestlemisest oli meil väga palju kasu,” kinnitas Angelina. “Ta tunneb nüüd nii Saksamaa kui ka Eesti koolisüsteemi ning oskas nende erinevused hästi välja tuua. Meil oleks vaid mõned tunnid koolis viibides raske mõista olnud, kuidas siinne süsteem klassi tasandil toimib, aga Thea sai meile selle oma kogemuste põhjal lahti seletada.”
Gümnaasiumi õppekeskkonnaga said praktikandid tutvuda ka Palamusel ja Põltsamaal. Põltsamaa ühisgümnaasiumis said nad kuulda, mida kujutab endast küberkaitse õppesuund. Eriti lõi tüdrukute silm aga särama Luua metsanduskoolist rääkides.
“Metsandus oli meie jaoks senini suhteliselt võõras valdkond, aga Luua koolis oli väga põnev teada saada, kuidas selle ala tulevased profid tööks vajalikke teadmisi ja oskusi omandavad. Saime ka ise vastaval simulaatoril metsamasinaga töötamise tunde kätte,” sõnas Angelina.
Praktikandid sattusid vaimustusse ka meie õpilasfirmade süsteemist. Neil õnnestus kohtuda Jõgeva põhikooli õpilastega, kes on loonud koolimajas puhvetit pidava minifirma.
“Meie jaoks oli see päris üllatav, et õpilased võivad oma minifirma reaalselt tegutsema ja reaalset raha teenima panna,” ütles Angelina.
Saksa tudengeid üllatas seegi, kui palju on meil muusika- ja kunstikoolis käijaid ning kui laiad teadmised nad seal saavad.
“Ka meil on muusikakoolid, ent seal toimub tavaliselt vaid pilliõpe, muusikalisi üldaineid, nagu teil siin, ei õpetata. Muusika õppimine on üsna kallis ka,” ütles Natalie. Svenja lisas, et Saksamaal on muusikakool rohkem nišinähtus: üldiselt eelistavad noored oma vaba ajaga midagi muud teha.
“Paistab, et siin saadakse muusikakoolist kaasa laiem oskus muusikat mõista ja loovalt mõelda. Ning tänu Alo Mattiiseni klaveriklassile saadakse üht-teist teada ka Eesti ajaloost,” tõdes Svenja. “Kui aga kunstikoolis käisime ja sealset õpilastööde näitust vaatasime, olime üllatunud, kui noored olid nende suurepäraste taieste autorid.”
Igale oma
Huvitav kogemus oli neidudele Kiigemetsa kooli külastamine. Seal kohtusid nad toimetulekuõppel olevate noortega, kes inglise keelt üldiselt ei õpi, ent kes oskasid ikkagi selles keeles end paari lihtsama fraasiga tutvustada.
“Tore, et selline kool olemas on, sõnas Natalie. “Tavakoolis ei saaks need noored hakkama, aga Kiigemetsas õpivad nad palju eluks vajalikku.”
“Mulle meeldis väga Kiigemetsa kooli õpetajate suhtumine oma kasvandikesse,” lisas Angelina. “Nad oskavad igale lapsele eraldi läheneda ja leida viisi, kuidas just teda aidata saab.”
Möödunud teisipäeval said praktikandid osa Jõgevamaa Rajaleidja keskuse filmiõhtust, millel näidati dokumentaalfilmi Kambodžast, kus hariduse saamine pole sugugi nii enesestmõistetav kui meil. Külaskäigust Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi jäi sakslannadele kõige rohkem meelde klassitoa nurk, kuhu üleannetust teinuid omal ajal hernestele põlvitama pandi, Elistvere loomapargist aga kohtumine karuga.
“Mina olin ammu elusa karu nägemisest unistanud ja nüüd see unistus täitus,” ütles Svenja.
Jõgevamaal viibides oli Rajaleidja praktikantide ööbimispaigaks Mokko turismitalu Palamuse vallas. See oli muidu ka tüdrukute meelest tore koht, aga eriti tore oli see, et talu perenaine Külliki Alekand kõneles nendega saksa keeles.
“Võtame siit kaasa väga palju häid mõtteid, mida kodus teistele edasi rääkida või oma tulevases töös kasutada. Õpilaste minifirmade süsteem oleks näiteks küll väärt, et teilt üle võtta,” kinnitasid Angelina, Natalie ja Svenja.
Jõgevamaa Rajaleidja keskuse juhataja Anne Nurmiku sõnul olid Saksamaalt tulnud praktikandid õpihimulised ja hakkajad. Näiteks ühest maakonnast teise kulgemiseks ei vajanud nad saatjat ega eraldi transporti, vaid istusid lihtsalt liinibussi ja sõitsid kohale. Nii Anne Nurmikul kui ka mõnel tema kolleegil tuli praktikantidega tegelemiseks küll oma põhitöö kõrvalt aega näpistada, ent samas said nemadki ühe uudse kogemuse võrra rikkamaks.
RIINA MÄGI
