Eesti Keskerakonna esimehe, peaminister Jüri Ratase algatusel käivitatud projekti “100 rahvakohtumist” raames Jõgeva kultuurikeskuses toimunud mõttevahetusel jõuti regionaalpoliitika ümarlauas tõdemuseni, et haldusreformi tulemusena loodud omavalitsused vajaksid parema avaliku teenuse osutamiseks suuremat tegevusvabadust.
Sotsiaalpoliitika ja tervishoiu ümarlauas peeti oluliseks pensionisüsteemi reguleerimist, eakatele majade rajamist, erinevate osapoolte koostööd hoolekandeteenuse eest tasumisel, koduhooldajate tööde paremat väärtustamist.
Regionaalpoliitika teemalises laudkonnas osalenud Jõgeva valla ettevõtja Riho Seppeti sõnul möödus arutelu kiiresti ja kõneaineks olid selle valdkonna mitmed aspektid. “Leidsime, et omavalitsuste ühinemise järel parema avaliku teenuse pakkumiseks on tarvis omavalitsustele ka rohkem sisu anda. Selles osas peaks riik koostöös kohalike omavalitsustega põhjalikumalt järele jõudma. Kohalikud omavalitsused vajaksid rohkem otsustamisõigust. Ja rohkem tuleks tähelepanu pöörata sisulisele küljele.”
Regionaalpoliitika laudkonnas vaagisid probleeme teenekad Jõgeva omavalitsusjuhid, varasem Jõgeva linnapea ja nüüdne Jõgeva vallavanem Aare Olgo, kauaaegne Jõgeva vallavanem ja tänane Mustvee abivallavanem Enn Kurg, pikaajaline Palamuse vallavanem ja tänane Jõgeva vallavalitsuse liige Urmast Astel.
“Laudkonna juht, Tartumaal asuva Peipsiääre vallavanem Aleksandr Širokov oli mõttevahetuseks põhjalikult valmistunud. Avalikkusele kandis arutelu kaasakiskuvalt ette ajakirjanik Tiit Lääne, haldusreformi eelse Jõgeva vallavolikogu esimees. Tekkis rohkesti küsimusi ja diskussioone,” ütles Ülo Kuusk Palamuselt.
Hooldekodudest eakate majadest
Jõgeva vallavolikogu aseesimehe Mai Treiali eestvedamisel sotsiaal- ja tervishoiuteemasid vaaginud laudkonnas tõdeti, et praegune keskmisest palgast lähtuv pensionisüsteem on loonud olukorra, kus süsteem on kasulik vaid ligi kolmandikule. Leiti, et pole normaalne, et olles töötanud terve elu, võib jääda pension rahvapensioni tasemele. Koosolijad pidasid vajalikuks luua õigluse taastamiseks süsteem, kus iga täistööajaga töötava ja vähemalt alampalka saava inimese pensionikindlustuse aastakoefitsient on üks.
“Rääkisime sellestki, et pensionidel on kaks ülesannet ‒ tagada vanemaealistele kaitse vaesuse eest ja asendada teatud ulatuses varasemat töist tulu. Pensioni saavad inimesed on arvamusel, et maksureform aitas küll madalama sissetulekuga inimesi, kuid töötavaid pensionäre siiski karistas. Teiseks – tööandjad võivad eelistada pensionäri, kes on lisaks pensionile nõus töötama madalama palgaga. See tekitab kunstlikult olukorra, kus noor jääb konkurentsis alla,” ütles Mai Treial.
Sotsiaalteemalisel arutelul oldi ka seisukohal, et hooldekodu kohamaks kuus on sedavõrd kõrge, et seda pensioni ega laste või teiste sugulaste poolt lisatava rahaga sageli seda katta ei suudeta. Hooldekoduteenuse tasumise puhul peeti õiglasemaks variandiks koostööd, kuhu on hõlmatud hooldust vajav inimene, riik, omaksed ja kohalik omavalitsus.
“Lahenduseks oleks ka eakate majade rajamine. Nendesse majadesse oleksid teenused koondatud. See oleks võimalus hooldekodueelseks eluks,” ütles Mai Treial.
Tema sõnul peeti oluliseks ka maaperearstide praksiste säilimist.
Omastehooldus võrdseks tööga
“Pean väga oluliseks ka meie laudkonnas välja öeldud mõtet, et lähedase hooldamine kodus tuleks võrdsustada tööga, kusjuures tasu oleks vastav emapalgale,” ütles Mai Treial.
“Väärt mõtete tekkimisele aitas kaasa seegi, et meie laudkonnas osalesid kogenud spetsialistid sotsiaaltöö alalt, arstid, esindatud oli ka töötukassa,” lisas ta.
“Jõgeval projekti “100 rahvakohtumist” raames toimunud kokkusaamisel tehtud ettepanekuid võtab Eesti Keskerakond arvesse 2019. aasta riigikogu valimiste programmi koostamisel,” kinnitas erakonna Jõgevamaa piirkonna aseesimees ja Jõgeva vallavalitsuse liige Vello Lukk.
JAAN LUKAS
