Jõulukuu esimese päeva õhtul sai Põltsamaal teoks raamatukogu aastalõpu üritus, kus oma panuse andsid fotode, luuletuste ja mereteemaliste esemetega Põltsamaa elanikud, kellest tublimaid raamatukogurahvas ka tunnustas.
Linna juubeliaastat kokku võtva ürituse avas ühine fotode vaatamine linna juubeliaastal toimunud üritustest, samuti oli võimalik vaadata pilte, mis leidsid fotonäituste külastajate poolt kõige rohkem äramärkimist. Põltsamaa raamatukogu direktor Rutt Rimmel lausus, et lisaks fotodele palusid nad inimestel raamatukogule saata omakirjutatud luuletusi Põltsamaast. Luuletusi küll kuigi palju ei saadetud, ent vähesel määral neid raamatukogu töötajateni siiski jõudis.
Maikuus sai teoks näitus pealkirjaga 90 roosi linnale. Selle näituse korraldajateks olid Põltsamaa lapiteki ringi liikmed eesotsas ringi juhendaja Eve Oroga. Näitusele toodi ka uhkeid roosidega ehitud kingitusi. Tänavu said lisaks Põltsamaale 90aastaseks veel Tapa, Nõmme, Türi ja Tõrva linn. Selpuhul toimus Põltsamaa raamatukogus nende viie linna raamatukogutöötajate koostööseminar ja kirjanduslik ringkäik Põltsamaa linnas ning linna lähistel. Suvisel pööripäeval avati fotonäitus suviste Põltsamaa linna vaadetega. Üllataval kombel saadeti suviseid Põltsamaa vaateid konkursile raamatukogusse kõige vähem.
Filimöö koos nostalgiliste meenutustega
Väga populaarseks raamatukogus kujunes filmiöö “Põltsamaa liikuval pildil.”, koostöös Ellar Sügistega, kes otsis oma kodusest arhiivist välja filmi- ja videomaterjali, millest vanimad olid pärit 1990. aastatest. Üks film oli tehtud Heino Suttingu poolt, kus võis näha Põltsamaa lossi müüri lammutamist.
Tõeliselt nostalgilised olid need filmikaadrid, kus Rein Viru intervjueeris Põltsamaa inimesi veel enne oma riigi tulekut, kui meie kaupluste letid kaubast tühjad olid. Näha sai ka filmi Põltsamaa missi valimistest 1999. aastal.
Raamatukogu andis ka oma panuse Põltsamaa Roosisaarel toimunud linna sünnipäevapeole, kus linna elanikud ja asutused-ettevõtted nende endi valmistatud suupistetega pika pidulaua katsid. Sügisel, traditsioonilistel raamatukogupäeval, korraldas Põltsamaa raamatukogu mälumängu. Rutt Rimmeli sõnul loodavad nad, et sellest saab traditsiooniline üritus. Mälumängu läbiviijaks õnnestus tänu Jaak Valdre kaasabile kutsuda legendaarne laulja ja mälumängur Ivo Linna ning kaheksa asutuse-ettevõtte meeskonna mäng peeti Carl Schmidti majas. Tänavuse mälumängu võitjaks osutus kunstiseltsi võistkond.
Inimesed olid nõus esemeid eksponeerima
Olgugi et Põltsamaa on merest kaugemal ja peale jõe ühtki suuremat veekogu läheduses ei ole, korraldati raamatukogus mereaasta raames näitus, kuhu inimesed tõid kodunt mereteemalisi esemeid. Idee mereteemalise näituse korraldamiseks tekkis sellest, et varem on seal olnud võimalus osa saada üsna eripärastest näitustest. Põltsamaa raamatukogus on eksponeeritud reisidelt kaasa ostetud salle, endisaegseid kodukaunistusi, samuti pulmakleite.
Rutt Rimmeli sõnul on raamatukogu rahval hea meel selle üle, et inimesed nende üleskutsele positiivselt vastasid ning nõustusid oma koduseid esemeid raamatukogus toimunud näitustel eksponeerima.
Mitu suvel toimunud näitust olid seotud trükiajakirjandusega Põltsamaal ja need näitused said teoks koostöös Vali Pressiga. Praegu võib raamatukogus vaadata näitust “Põltsamaa – tänases päevas elame” . Raamatukogu projektijuhi Anželika Valdre sõnul käis talvepilte vaatamas 245, kevade pilte 101, suvepilte 151 ja sügise pilte 131 inimest. Päris arvukalt oli neidki, kes jätsid näituselt saadud emotsioonide kohta kirjasõnasse vormitud kommentaari.
Poiste iroonia kujundas nende tulevikku
Kõige populaarsemaks raamatukogule saadetud fotode autoriks osutus Livia Käär. Oma luuletusi ette kandnud harrastusluuletaja ja igapäevase ameti poolest Jõgevamaa ühistranspordi korraldamisega tegelev Heldur Lääne lausus, et on Põltsamaal sündinud ja üles kasvanud ning sealt ka vahepeal ära läinud. Lääne sõnul otsitakse ikka kohta, kus parem elada. Kuid ikka on elutee ta Põltsamaale tagasi toonud. Siin ta nüüd on ning just niisuguses eas, kus inimene ei otsi enam kohta, kus oleks parem, vaid igatseb kohta, kus oleks rahu.
Heldur Lääne ja tema klassivenna, Vali Pressi juhataja, Heikki Soomiga on seotud üks Põltsamaa linnalegend. Heldur Lääne meenutas kuidas nad koos Heikkiga kuuenda või seitsmenda klassi poistena ironiseerisid koolitunnis selle üle, et vaene külmas ja kitsikuses elanud luuletaja Juhan Liiv oleks võinud parem kubu jagu hagu teha selle asemel, et aina luuletada. Siis poleks poistel tarvis olnud Juhan Liivi luuletusi pähe õppida. Tollase iroonia leebeks karistuseks on välja kujunenud olukord, kus Heldur Lääne on hakanud oma mõtteid luulevormis paberile panema ja Heikki Soomist on saanud raamatute, sealhulgas mitmete Heldur Lääne luuleraamatute kirjastaja ja trükkija.
Lääne tõdes, et ei oleks saanud kuidagi raamatukogu tehtud üleskutsest kõrvale jääda, sest tal on n-ö ranne soe ja nagunii paljud tema luuleridadesse vormitud mõtted tihedalt Põltsamaaga seotud. Oma luuletusi esitas ka Ülle Lätte, kes on pikki aastaid oma mõtteid luulevormis väljendanud ja mitmeid luuleraamatuidki välja andnud.
Lätte sõnul on tema küll Põltsamaale sisserännanud inimene, ent talle on alati hingelähedane olnud Põltsamaa kirikukell, mis puudutab alati tema südant ja selle helisid ei ole võimalik tähele panemata jätta. Mõne aasta tagusele hittlaulule depressivsest väikelinnast esitas Ülle Lätte luulevormis nägemuse, milles tuli esile mõte, et pole need väikelinnad nii depressiivsed midagi nagu laulusõnade põhjal arvata võiks.
Raamatukogu aastalõpuürituse lõpusõnad lausus Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. Linnapea sõnul on meeldiv tõdeda, et selles õhtus sulandusid omavahel hästi kokku toredad fotod, kaunid pillihelid Hiie Taksi esituses ja kaasa mõtlema kutsuvad luuletused. Linnapea sõnul väärivad tänu kõik inimesed, kes Põltsamaa linna 90. juubelisse omalt poolt on panustanud.
Jaan Aiaots lisas, et järgmine suurem Põltsamaa linna tutvustav fotonäitus võiks kajastada linna igapäevaelu ning inimeste toimetamisi. Olgu siis inimesed raamatukogus tegutsemas, õmblusmasina taga töötamas, keevitamas, kaupluses lastele kommi müümas. Fotodele võiks jäädvustada ka hommikused janused õllepudeliga kassa juures seisjad, sest sellistest tegevustest ja inimestest elu väikelinnas koosnebki.
Vaatamata sellele, et Põltsamaa 90. juubeliaastaks korraldatud foto- ja luulekonkurss on mööda saanud, ootab raamatukogu rahvas inimestelt jätkuvalt nii Põltsamaa linnast tehtud fotosid kui Põltsamaast kirjutatud luuletusi. Küllap leitakse üsna pea võimalus ka nende tutvustamiseks juba uutel fotonäitustel ning luuletuste esitamiseks raamatukogus ees ootavatel sündmustel.
TOOMAS REINPÕLD
