Puurmanis peetud tänuõhtul, kus tunnustati paikkonna ellu panustanud inimesi, esitleti teeneka õpetaja ja koduloolase Ell Maanso ning Puurmani vallavalitsuse sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialisti Karmen Allevi koostatud raamatut.
Ell Maanso on tänaseks koostanud Puurmanist viisteist koduloolist raamatut. Igaüks nendest piirdus ühe küla või siis Puurmani alevikuga. Viimane raamat “Ausõna, see on meie valla lugu ehk Puurmani vald 1991–2017” valmis haldusreformi tõttu kaduva Puurmani valla 25. ja viimaseks sünnipäevaks.
“Kui ma alustasin 1996. aastal Puurmani valla ajalehe toimetamist, siis kohe esimeses numbris ilmus ka sellise pealkirjaga rubriik. Avaldasin selles valla inimestega juhtunud tõestisündinud lõbusaid lugusid. Algul pidin ise selliseid leidma ja meenutama, ent varsti jutustasid vastutulijad mulle ise tõestisündinud lugusid ajalehes avaldamiseks. Julgen arvata, et see rubriik oli populaarne. Kui hakkasin raamatu valminud käsikirjale pealkirja mõtlema, siis tunnistan ausalt, käis see variant mul endalgi peast läbi. Aga arvasin siiski, et äkki on tõsise raamatu jaoks liiga vallatu. Kui aga lausa mitu inimest soovitasid sellist pealkirja, siis nii ta saigi. Raamatu viimane peatükk, mis sama pealkirja kannab, koosnebki ajalehes ilmunud lugudest. Niisiis – enne tulid ajalehelood ja siis raamatu pealkiri,” rääkis Maanso raamatu pealkirja saamisloost.
Valla ajalugu uuel Eesti ajal
Ell Maanso sõnul sai raamat koostatud, pidades silmas kogu Puurmani valla ajalugu nn uue Eesti ajal. “Ainul veidi on juttu ka Puurmani vallast n-ö esimese Eesti Vabariigi ajal. Arvasin, et on hea, kui kõik saavad teada, kust tulid Puurmani ja Kursi nimetused. Kunagi olid ajad, kui nende kahe nime kasutamine oli siin meie kandis täiesti ebaloogiline. Näiteks Puurmani alevikus asus Kursi võitööstus, Kursi raamatukogu, Kursi masina-traktorijaam. Aga Kursi ise asus meist nelja kilomeetri kaugusel Kursi kiriku ümbruses.
Püüdsime loetleda kõik need inimesed, koos tegudega, kes omavalitsuses kahekümne viie aasta vältel kaasa on löönud. Huvitaval kombel ei püüdnud keegi kõrvale põigelda mälestuste kirjutamisest. Ju oli neile ka auasi olla raamatusse raiutud. Väikse huumoriga lisan, et ilmselt on mulle asja kergemaks teinud mu õpetajaamet. Paljud kirjutajatest olid mu endised õpilased. Kuidas sa siis ikka jätad õpetajale kodutöö tegemata, saime ju koolis hästi läbi…”
Maanso märkis, et raamatu koostamiseks ta inimeste juttu lindistanud pole. “Vahel kirjutasin meenutused märkmetena üles. Enamik kirjutajatest saatis aga materjali ja ka fotod e-postiga.”
Puurmani kanti väga põhjalikult tundvale raamatukoostajale tundusid eriti huvitavad rahareformiga seonduvad asjaolud. “Olin ju siis ise lihtne rahavahetaja ega sattunud tagakambrisse.”
Leheküljed Sadukülast
Raamatus on mitmekülgselt juttu ka Saduküla ümbrusest. “Saduküla rahvas on tänaseks meiega väga tugevasti liitunud, ajalehte toimetades tuli alati nendega kui lugejatega arvestada. Ja mõni aasta tagasi koostasime koos Maire Praatsuga Pööra küla raamatu. Nii et mingil määral on Saduküla kant mulle nüüd tuttavam kui varem. Olen avastanud, et seal elab mõneti kokkuhoidvam rahvas kui Puurmanis. Külaelu on seal aktiivne,” ütles Ell Maanso.
Küsimusele, kas Puurmani vallas on paikkonnale iseloomulikke jooni, mis neid teistest Eesti piirkondadest eristavad, vastas Maanso, et vald pole ilmselt millegi poolest eriline, sealsed inimesed on ikka tavalised tõsieestlased. “Igatahes minu kui põlis-puurmanlase jaoks on nad kõik armsad ja omased. Kui sinu kui pedagoogi käe alt on läbi käinud koolis kolme põlvkonna jagu inimesi, siis enam nii väga ei üllatugi. Tunned kõiki.”
Ell Maanso märkis, et kaugematele lugejatele võiks ehk huvi pakkuda raamatus avanev üldpilt Puurmani vallast. “Midagi väga eksootilist meil ju pole, ikka tavaline väikesepoolne vallakene, kus elavad ja töötavad tublid inimesed. Meil on aga väga heas korras Puurmani mõis, mida tuleks tulla külastama kui turismiobjekti.”
Asjatundlik abiline Karmen Allev
Ell Maansoo kiitis koostööd Puurmani vallavalitsuses töötava Karmen Alleviga. “Karmen oli see, kellega panime algul paika kõik teemad, mis peaksid raamatusse minema. Veel oli ta asendamatu selle raamatuosa jaoks, mis on pisut teatmeteose moodi: autasustatud, tänatud, aasta inimesed, teod, sportlased jne. Ega selliseid katalooge ju polnud, kõik tuli protokollidest otsida. Ka oli tema jooksva vallaeluga kursis olles tihti see, kes märkas teemasid, mida tuli töö käigus lisada. Temast oli abi ka faktide täpsustamisel. Ja siis, kui tuli käsikirja viimistlemine, oli tema roll jälle suur. Ikka tuli algallikatest kontrollida sõnastusi, nimede õigekirja jms. Näiteks kas tegemist on ausamba või mälestussambaga jne.”
Ell Maanso ütles, et kummalisel kombel sai temal koos haldusreformi haardesse sattumisega täpselt raamatute ring täis. “Enne koostasin raamatud kõikidest küladest ja siis vallast. See kukkus nii välja. Ilmselt alustasin sellega juhuslikult õigel ajal ja eks haldusreform ikka venitas ja võttis hoogu ka kaua,” lausus ta.
Senise Puurmani valla võimaluste üle olla edukas piirkond Põltsamaa valla koosseisus arvas õpetaja ja koduloolane, et ta tahaks kindlustunde asemel hoopis loota, et me nüüd uues olukorras ei ääremaastuks ja tubli “suure venna” toel ikka areneks.”
Arvestades, et Ell Maanso on erialt füüsikaõpetaja, sai huvi tuntud, kuivõrd mõjutavad raamatu koostamist füüsikaseadused. “Vaat nii pole ma kunagi osanud ennast analüüsida. Aga ju ikka. Eks energia jäävuse seadus kehtib ka selle raamatu koostamisel. See töö ja energia, mille kirjutaja pani mälestuste kirjutamisse, tuli talle loodetavasti valminud raamatut kätte võttes rahuldustundena tagasi. Seda võiks samuti sõnastada eesti rahva vanasõnaga, et enne töö, siis lõbu või kui oled andnud, siis on ka võtta,” lausus Puurmani kandi “maa sool”.
Viimaste omavalitsusjuhtide arvamused
Viimane Puurmani ja tänane Põltsamaa vallavanem Margus Möldri kirjutab raamatu sissejuhatuses, et Puurmani viimase vallavanemana on tal au kirjeldada valla elu viimastel aastatel. “Nii nagu kõik teised kohalikud omavalitsused, on ka Puurmani vald arenenud koos oma riigi ja rahvaga. Iga järgnev vallavanem on seisnud n-ö oma eelkäija õlgadel ja jätkanud sealt, kus eelmine lõpetanud.”
Puurmani vallavolikogu viimane esimees Aare Järvik kirjutas raamatusse mõne loo paikkonna spordi- ja kultuuritööst ja vallavolikogu tegevusest 2013-2017 aastal. Tema tegevusest on kirjutanud ka mõned teised raamatu autorid.
“Ell Maanso on tunnustatud ja austatud vallakodanik. Mäletan teda füüsikaõpetajana Puurmani keskkooli päevilt. Meenub tema aktiivne tegevus kodukandi ajaloo talletamisel ning kodukanti puudutavate brošüüride ja raamatute koostamisel ning väljaandmisel.
Loodan et piirkonna ajaloo kogumist ja talletamist peetakse ikka tähtsaks. Minu jaoks on ülimalt oluline ajaloo kogumine ja selle avaldamine, kas vallalehes järjejutuna või koondatuna ühte kogumikku,” lausus Järvik.
JAAN LUKAS
