Kes Puurmanis Pedja jõe ääres käinud, peab tammi selle paiga vaieldamatuks vaatamisväärsuseks. Tänavu suvel ja eriti sügisel on pilt just Ülejõe poolsel kaldal oluliselt muutunud.
Reedel vaatasid eksperdid, ehitaja, projekteerija ning valla esindajad üle äsjavalminud Puurmani kalapääsu ning jäid tehtuga rahule. Puurmani paisule Pedja jõel on kalade rändevõimaluste tagamiseks rajatud 102 meetri pikkune kaheprotsendilise langusega looduslähedane basseinide kaskaad, mille astmete vahe on iga kümne meetri järel 10 sentimeetrit. Paisu projekteeris osaühing Inseneribüroo Urmas Nugin.
Paisule automaatjuhtimine
Puurmani abivallavanem Arvo Pennonen ütles, et ühe alternatiivina kaaluti ka tammi likvideerimist, kuid et see on Puurmanis olnud üle 200 aasta, siis see pidi alles jääma, muidu oleks kadunud koha miljööväärtus. Kokku töötati koos asjatundjatega läbi üheksa erinevat varianti, enne kui praegune projekt töösse läks.
Puurmani vald taotles uue kalapääsu rajamiseks raha juba vooluveekogude seisundi parandamise kolmandast taotlusvoorust, kuid kalapääsu rajamine läbi mõisatiigi ei osutunud mõttekaks. Viiendasse taotlusvooru esitatud eelprojekt nägi ette tehiskärestiku rajamise ühele paisu lüüsile, aga eksperdid soovitasid rajada uue maakividest sängiga möödaviikpääsu. Üks paisu lüüsidest viidi automaatsele juhtimisele, et paisutuse tase oleks automaatselt reguleeritav. Sellisel kujul esitatud projekt kiidetigi heaks ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse otsusega eraldati projekti toetuseks 2013. aasta lõpus 909 005 eurot. Projekti elluviimiseks korraldas vald projektijuhtimise, projekteerimise, omanikujärelevalve ja ehituse riigihanked, mille tulemusena kulus kalapääsu rajamiseks veidi alla 800 000 euro Euroopa Liidu raha.
Paisu automaatjuhtimine tähendab, et üks varjadest hakkab töötama automaatselt, vastavalt vee hulga muutumisele. Kultuurimaja poolne esimene lüüs tehti pooleks, sinna pandi kaks uut automaatset varja, et vee kõrgust reguleerida. Kahele lossipoolsele vanale puitkilpvarjale paigaldati samuti automaatika, kuid vajadus neid liigutada tekib suurvee ajal.
Arvo Pennonen ütles, et möödunud reedeks oli kalapaisul normaalne paisutuskõrgus käes – 39,90 m abs on maksimum ja reede hommikul oli kõrguseks 39,85 ehk varu oli viis sentimeetrit. Paisu automaatregulaatorit häälestati, et automaatika normaalselt tööle hakkaks. Arvo Pennoneni kinnitusel on arvestuslikud veehulgad kindlaks määratud, edasine on juba regulaatori töö. Kalade rände jälgimiseks on võimalik paigaldada tulevikus kalapääsu sissevoolu juurde kalaloendur, mis võimaldaks saada ülevaate vee-elustikust Pedja jões. Ja kõike, mis toimub paisul ja paisu ümbruses, saab jälgida läbi valvekaamera.
Maaülikooli kalastikuekspert Rein Järvekülg ütles, et kaladele on rajatu hea, visuaalsel hinnangul saavad nad üles küll.
“Siin on hea, et pole veekasutust. Alati on probleeme nende kalapääsudega, kus on veekasutus ehk kalakasvatus või hüdroelektrijaam. Siis ei saagi kalapääsu normaalselt toimima. “Kalapääs on ehituslikult hästi välja tulnud, nagu selle siinsetesse oludesse sai teha; välja kukkus, nagu oli plaanitud,” lisas ta.
Kalad liiguvad ilusasti
Ehitaja Valmap Grupi esindaja Kalle Põldmägi kinnitusel oli madalama veetasemega näha viidikaid, samuti olid liikvel ahvenad.
Rein Järvekülg märkis, et kalapääs tegi asja paremaks. Isegi kui varjad normaalselt ei tööta, tuleb madala veetaseme puhul kalapääsust ikka mingi hulk vett läbi. Paisude juures oli alati see probleem, et mingil hetkel keegi reguleerib ja allpool pole üldse vett. Kui on kalapääs, siis sealt tuleb alati midagi läbi.
Kalle Põldmägi sõnul sobis neile tänavune kuiv sügis hästi, kaladele oli see aga Järvekülje kinnitusel väga halb. Kalade rännet praegused veeolud ei mõjuta, sest sügisel sigivad meie kaladest ainult lõhelised. Põhja-Eesti lõhelistejõgedes oli probleemiks, et kalad ei tulnudki kudema, alles nädal tagasi algas liikumine. Väiksemates jõgedes jäigi lõhelistel kudemata, sest vett oli nii vähe. Lõhelised koevad olenevalt aastast 1. oktoobrist kuni 15. novembrini. Tänavu ei juhtunudki oktoobris midagi, paar proovipesa ehk tehti.
Ehitusjärelevalvet läbi viinud Infragate Eesti aktsiaseltsi insener Kalmar Krampi kinnitusel on voolu hulk viimaste päevadega oluliselt suurenenud. Möödunud neljapäeval sadanud korralik vihm andis oma panuse. Terve aasta on veetase olnud keskmisest madalam. Rein Järvekülje hinnangul on veetase perioodi keskmisest ikka madalam, vihma on sadanud ainult paaril viimasel nädalal.
Ka jõe ülemjooksu paisud vajavad korrastamist
Puurmani pais kuulub vallale, kes sai selle omanikuks aastal 2008. Paisjärv oli aga riigi oma. Kuna projektijärgsed tegevused pidid toimuma omanikule kuuluval maa-alal, siis taotleti paisjärv valla omandusse, protseduur käis kiiresti. Ehitustööde käigus tehti täiendavad uuringud setete koguse määramiseks, sest toimiva kalapääsu tarvis oli vajalik saavutada nõutav vooluhulk. Setetekogus, mis paisjärve vasakpoolselt küljelt mõõdeti, oli mõnes kohas üle meetri. Viimati puhastati paisjärve setetest möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Lossi pool jõekaldas oli voolu kiirus suurem ning seetõttu ka vähem setteid.
Arvo Pennoneni sõnul on nüüd Pedja jõe alamjooksul asuv Puurmani pais kalade rändetingimustele vastav. Kui ülesvoolu asuvaid Härjanurme, Tõrve, Painküla paise korrastama hakatakse, mis siis all saama hakkab? Tegelikult peaks tema hinnangul jõe algusest lõpuni korda saama.
Vana kalatrepi remont ei andnud tulemusi
Nõukogude ajal rohkem kui 40 aastat tagasi Puurmanisse rajatud paisul oli ka kalatrepp, kuid kahjuks see ei toiminud.
2006. aastal korrastasid maaparandusbüroo ja vald Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel paisu regulaatorit ning remontisid kalapääsu. Remonditi 12meetrisi pitkilpvarjasid, rajati paisu alla tehissaar ning pikendati veidi kalateed, et kalu paremini pääsuni suunata. Ekspertide hinnangul ei võtnud kalad kaheksa aastat tagasi korrastatud kalapääsu omaks, sest langus oli väga suur ja suurveeperioodil kaladele raskelt läbitav. Paisu korrastamine läks tookord maksma 3,7 miljonit krooni, millest 75 protsenti maksis kinni KIK ja veerandi vald.
Puurmani kalapääs
*Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eraldas Euroopa Ühtekuuluvusfondist (ÜF) toetust 909 005 eurot
*Paisu rajamine läks maksma veidi alla 800 000 euro
*Projekteerija OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin
*Ehitaja Valmap Grupp AS
*Omanikujärelevalve Infragate Eesti AS
*Projekti juhtimisteenus OÜ Keskkonnaprojekt ja Infragate Eesti AS
HELVE LAASIK
