Täna kell 11 avatakse Puurmani lossis muuseumituba, kus saab tutvuda Puurmani mõisa ja kooli ajalooga ning leitnant Julius Kuperjanovi ja tema partisanide pataljoni tegevusega Vabadussõjas.
Ruumis, mis tänasest muuseumitoa nime kannab, seisis mõisa ajal krahvi piljardilaud. Kui mõisas 1923. aastal kool avati, sai sellest klassiruum, viimastel aastatel asus seal aga kooli raamatukogu. Nüüd otsustas vald kooliraamatukogu Puurmani raamatukoguga liita ja ruum sai muuseumi tarvis vabaks.
Muuseumituppa kogutud materjal on Puurmani mõisakooli huvijuhi Raina Rumvolti sõnul süstematiseeritud kolme teema kaupa: mõisa ajalugu, kooli ajalugu ning Julius Kuperjanov ja Vabadussõda. Kuperjanovi teema käsitlemine on põhjendatud sellega, et just Puurmanis pani leitnant Kuperjanov aluse oma partisanide pataljonile, millest kujunes üks kuulsusrikkamaid vabatahtlikest koosnevaid löögiüksusi Vabadussõjas.
Muuseumitoa materjale süstematiseerides tuli Raina Rumvoldil mõte kasutada ära meie trikoloori värvid. Kooli teemat kajastavad siniste kaantega kaustad, mõisateemat valgete kaantega kaustad ja Kuperjanovi teemat mustade kaantega kaustad. Iga teema kohta on olemas ka nn juhtkaust, kust saab teada, millised materjalid selle teema kohta üldse olemas on.
“Mõisaaja kohta on meil olemas näiteks kaks põnevat majandusteemalist uurimust: peegli- ja klaasitootmise kohta Eestis, sealhulgas Kursis, ning lubjatootmise kohta Kursis. Esimene pärineb Helen Laose ja teine Tanel Saimre sulest,” ütles Raina Rumvolt. “Samuti on meil olemas kaust, kuhu on koondatud Puurmani mõisa tapeetide näidised. Need tulid välja lossi mõne aasta taguste restaureerimistööde käigus.”
Kooliteemalist materjali on hoolega talletanud kooli kunagised direktorid Karl Naanuri ja Toomas Annuk, samuti kunagine emakeeleõpetaja Helgi Kala ning füüsikaõpetaja ja klassivälise töö organisaator Ell Maanso.
“Salajane” ladu
“Tegelikult on meil ikka üllatavalt palju vanu esemeid, dokumente ja pilte säilinud,” tõdes Raina Rumvolt. “Usun, et see on nii tänu sellele, et osa praegusest konverentsiruumist oli kunagi seinaga eraldatud ning arhiivilaadseks laoks muudetud. Sissekäik sinna oli suhteliselt märkamatu, nii et paljud ei teadnudki, et seal selline ruum on. Kui lossi restaureerimise käigus laoruumi eraldavat seina maha võtma hakati, tulin keset suve spetsiaalselt siia, et laos olev materjal läbi lapata ja sealt väärtuslikum välja selekteerida. Sealt tuli välja igasuguseid põnevaid asju, nagu omaaegseid direktori käskkirju sisaldav kaust, klasside grupipäevikud jne. Kui vilistlased külla tulevad, siis on neil neid tore lapata ja üheskoos minevikku meenutada: nad ju ei teagi, et sellised asjad säilinud on.”
“Alles on ka palju n-ö punaseid asju, nagu pioneerirühmade lipud ja päevikud ning muu seesugune. Nähtavale kohale me neid ei pane, aga ära ka ei viska. See on ju ka meie ajalugu,” lisas Ell Maanso, kes Raina Rumvoltile muuseumitoa sisustamisel nõu ja jõuga abiks on.
Julius Kuperjanovit, tema pataljoni ja Vabadussõda puudutava ekspositsiooniosa koostamisel oli aga abiks Puurmani vallas elav Kuperjanovi uurija Olev Teder, kes tõi lossi kogu enda poolt kogutud selleteemalise materjali.
“Kavatseme minna ka Võrru Eesti kaitseväe Kuperjanovi pataljoni, kus on olemas ajalooteemaline väljapanek. Mine tea, äkki saame sealtki oma muuseumituppa sobivat materjali,” sõnas Raina Rumvolt ja lisas, et kaustades oleva materjali põhjal koostatakse edaspidi õppeprogramme ja mänge, samuti esitlusi, mida vaadata muuseumitoa seinal olevalt puutetundlikult infoekraanilt. Viimane paelub kindlasti nooremat publikut.
Muuseumitoa seinu kaunistavad ajalooarhiivist tellitud omaaegsete mõisnike piltide ja mõisaaegsete kaartide raamitud koopiad.
Taldrik ja tool
“Loodame siia saada ka mõned esemed: krahvinna serviisist pärineva taldriku, ühe mõisaaegse tooli jne,” ütles Raina Rumvolt. “Ka siinsete mõisaomanike Mannteuffelite koduorel, mis seisis varem Mustvee luteri kirikus, leiab pärast restaureerimist ilmselt koha muuseumitoas. Kas sellel veel kontserte saab anda, on iseküsimus, ent vaadata on seda ka vaikival kujul huvitav. Põneva leiuna Palupõja metsadest on meil olemas ka mõned Puurmani mõisa tellisevabrikus tehtud ja vastava märgiga tähistatud tellised.”
Muuseumitoa mõte “hõljus” Raina Rumvolti sõnul õhus juba aastaid. Pika kodu-uurija staažiga Ell Maanso oli tihti rääkinud, et aegade jooksul mõisa ja kooli kohta kogutud materjal tuleks kuidagi kohalikele asjahuvilistele ja Puurmani külalistele nähtavaks ja kättesaadavaks teha. Lõpuks läks Raina Rumvolt muuseumitoa rajamise ideega vallavalitsusse ning abivallavanem Arvo Pennonen võttiski rahataotlemise enda peale.
Muuseumitoa rajamiseks taotleti projektiraha Euroopa Majanduspiirkonna doonorriikide Norra, Islandi ja Liechtensteini programmist “Mõisakoolid — säilitamine läbi kasutamise”. Selle programmi taotlusi menetles kultuuriministeerium.
“Küsisime natuke rohkem, aga saime 23 486 eurot,” ütles Arvo Pennonen. “Lisaks muuseumituppa stiilse mööbli ja puutetundliku infoekraani soetamisele, mahtus projekti veel mõningaid tegevusi. Näiteks korraldasime sama projekti raha eest tänavu veebruaris kohe pärast vabariigi aastapäeva mõisakoolide laulupäeva, millel osales kaheksa kooli, ning soetasime ka mõisa saali jaoks lavamoodulid. Kõnealuse projekti raha eest saame sügiseks valmis ka mõisa kodulehe.”
Arvo Pennoneni sõnul oli muuseumitoa idee hea juba selles mõttes, et nüüd segavad koolipäevadel mõisa sattuvad huvireisijad vähem õppetööd: nad saavad muuseumitoas giidi juhendamisel või iseseisvalt materjale uurides vastuse kõigile oma küsimustele.
“Muuseum ei saa, nagu Tallinna linngi, tegelikult kunagi valmis, aga mõtlesime, et kusagilt tuleb ju alustada, nii et otsustasime muuseumi avada juba nüüd,” ütles Raina Rumvolt. “Nii saavad seda näha ka mängu “Unustatud mõisad” 1. ja 15. augusti külastuspäevale tulijad.”
“Rainal on nüüd tööd terveks ülejäänud eluks,” sõnas Ell Maanso muiates. “Muuseumitoas on tohutu varandus koos, ent süstematiseerimata kujul on see väärtusetu.
Aga selline tuba tuli teha. Meid, eestlasi, on nii vähe ja meie kultuur on nii haavatav, et meil tuleb iga kildu sellest hoolega hoida.”
Täna avatav muuseumituba ei hakka pidevalt lahti seisma, ent kui kooliga eelnevalt kokku leppida, saab seda soovitud ajal külastada.
“Ning loomulikult hakkavad meie oma kooli õpilased klassiti muuseumitoas käima, kui neil ainekavas mõni vastav teema käsitlemisele tuleb,” ütles Raina Rumvolt. “Oma valla eakatele tahame aga hakata siin muuseumitunde korraldama. Loodame neilt saada suulist materjali olnud aegade kohta.”
RIINA MÄGI
