Möödunud laupäeval avati Puurmani Priitahtliku Päästeseltsi päästedepoo hoone, mis on heaks näiteks sellest, et kohalikud inimesed on valmis ise oma turvalisuse eest seisma, kui riik neile ka abikäe ulatab.
Puurmani päästjatel on olemas küll üsna vana ja päevinäinud päästeauto, kuid õige pea on riiklikele päästekomandodele tulemas täiendus uute autode näol ja vabatahtlikud päästekomandod saavad vabaks jäävate kasutatud masinate seast oma masinapargile täiendust või vanad masinad uuemate vastu välja vahetada.
Puurmani renoveeritud päästedepoo hoone juures avasõnad öelnud Puurmani vallavanem Puurmani Priitahtliku Päästeseltsi liige Margus Möldri tõdes, et renoveeritud hoone avamine annab uue hingamise kohalikule päästeseltsile ja selle liikmetele ning tagab senisest suurema turvalisuse piirkonna elanikele.
Kui vallavanem sirvis kohaliku tuletõrjujate tegevusest jutustavaid ajalooürikuid, siis leidis ta nende seast ühe jutustuse, kus on kirjeldatud kuidas vahetult enne 19. sajandi lõppu äike Proima talu süütas, mis oli külas juba mitmes tuleõnnetus. Tulekahju kustutamiseks võeti kaasa hobused ja erinevad töövahendid ning tõtati tuld kustutama. Kõneleja sõnul on see kirjeldus talle südamelähedane selle tõttu, et Proima talu on tema praegune kodukoht. Juba viienda põlve esindajana.
Tegelikult asutati Puurmanis kohalik tuletõrjeselts 1937. aastal. Toona Tartu divisjoni ülema käsu alusel. Nii sai paika pritsikuur Puurmanisse, Pikknurme ja Härjanurme. Kohaliku tuletõrjeseltsi tegevus oli elav nõukogude ajal, mil kolhoosil oli oma tuletõrjedepoo. Puurmanisse loodi tuletõrjedepoo 1962. aastal. Möldri sõnul on need mehed, kes siis tuletõrjujate tegevust eest vedasid, enamikus läinud, aga mõned on siiski veel jäänud. Jüri Teugjas tegeutses nõukogude ajal aktiivselt kohaliku tuletõrjujana. Aastatel 1993-2010 tegutses Puurmanis kutseline päästekomando. Mehi kuigi palju komandos ei olnud. Sellel ajal oli Puurmani päästekomandos Mati Johanson, sellest kümmekond aastat täiesti üksi. Ka nüüd on Mati kohalike päästjate ridades kaasa löömas. Johansonile kingiti tänutäheks tehtud töö eest uhke kiiver. Aastal 2010 võttis vald päästekomando tegevuse enda kanda. Viimasel kolmel-neljal aastal on tegutsenud kohapeal MTÜ Puurmani Priitahtlik Päästeselts. Margus Möldri sõnul oli MTÜ loomisest kasu, sest selle kaudu oli hoopis lihtsam raha taotleda.
Vaadates praegust Puurmani päästedepoo hoonet, siis on see renoveeritud n-ö nullist alates. Enne renoveerimistööde algust oli maja niisuguses seisus, et sinna ei julgenud niisama sissegi minna. Päästjad käisid ise seal ringi kiivrid peas, sest nii oli ohutum. Seetõttu polnud hoone renoveerimine ka ehitajate jaoks unistuste objekt. Vahepeal kerkis küsimus, kuidas üldse ehitamisega edasi liikuda, sest esimese korruse laepaneelid ähvardasid alla kukkuda, need tuli lisapostidega toestada ning teha muid ettenägematuid töid. Raha Puurmani päästekomando depoo hoone renoveerimiseks saadi nii Leader-programmist, päästeametilt, kui ka kogukondliku turvalisuse programmist. Vajalikust kogusummast puudu jäänud osa kattis kohalik päästeselts natuke enam kui 20 000 euro ulatuses, mille nad on välja teeninud päästeametile osutatud teenuste eest. Peale renoveerimistööde lõppemist oli Puurmani Priitahtliku Päästeseltsi kontole jäänud 31 eurot. Samas eraldas päästeamet vahetult enne depoohoone avamist hoone ruumide sisustamiseks 2770 eurot ja see summa alles ootab kasutamist.
Puurmani Priitahtliku Päästeseltsi depoo on projekteeritud nii, et vajadusel on võimalik ka juurdeehitus rajada. Mitte vähem tõsised kui probleemid hoone ja masinatega, on probleem päästjatega, kes vajadusel seda rasket tööd teevad. Puurmani päästeseltsi 26 liikmest üheksa on valmis vajadusel kohe välja sõitma. Seda pole palju, sest kui keegi neist üheksast juhtub just sellel hetkel, kui tarvis välja sõita, olema haige, kodunt kaugemal või näiteks tuttava sünnipäeval, siis pole kuigi lihtne saada kokku kolme meest, kes kohe välja sõidaksid. Margus Möldri on ise mitmel korral jooksnud vallavanema kabinetist depoose ülikonnas ja lipsustatult ning tõmmanud sellele riietusele peale päästja “roobad.” Edaspidi tuleb tegutseda selle nimel, et päästeseltsi liikmeskond suureneks ning et mehed oleksid motiveeritud päästetööd tegema. Tegelikult on sellised mehed täiesti olemas, nad tuleb ainult kokku tuua ja neile koolitused teha.
Puurmani Priitahtliku Päästeseltsi esindajaid oma kohalolekuga austanud päästeameti peadirektor Kuno Tammearu lausus, et mida vähem peab renoveeritud depoohoone garaažist siniste vilkurite auto välja sõitma, seda parem on kohapeal elavate inimeste elu. Päästeameti peadirektor tõdes, et paljusid asju, millesse päästjad peavad sekkuma, enam kahjuks tagasi pöörata ei saa. Päästevaldkonnas töötava ja poliitikavälise inimesena soovitas Kuno Tammearu kõigil valima minna ning küsida kandidaatidelt enne valiku tegemist, mida nad kavatsevad teha ja mida lubavad meie kõigi turvalisuse suurendamiseks. Sealjuures tasuks peadirektori sõnul kandidaatidelt küsida, kuidas kavatsevad nad toetada neid, kes iseenda turvalisuse tagamisega hästi toime ei tule. Kuno Tammearu sõnul on Puurmani vald suurepärane näide sellest, kuidas saab ka väikeses kohas tagasihoidlike vahenditega ära teha midagi suurt ja vajalikku.
