Punase Risti loomise idee sai alguse 1859. aastal Solferino sõjatandril, kus noor Šveitsi ärimees Jean Henri Dunant kogus haavatud kokku ning organiseeris nende abistamise. Sõjast naasnuna kirjutas Dunant Solferino mälestustest raamatu ja avaldas ühtlasi ka üleskutse luua vabatahtlikest koosnevaid erapooletuid gruppe, kes kannatanuid abistavad.
See raamat nägi ilmavalgust 1862. aastal ning Punase Risti loomise idee oli sündinud. Järgmisel, 1863. aastal tuli Genfis kokku Punase Risti Komitee, mis aasta hiljem võttis vastu I Genfi Konventsiooni – „Haavatute abistamine sõjaväljal”. Tänapäeval on Punane Rist maailma suurim vabatahtlik halastusorganisatsioon, kuhu kuulub 102 miljonit vabatahtlikku üle kogu maailma. Tegutsemise aluseks on viis põhiprintsiipi – inimlikkus, võrdsus, erapooletus, sõltumatus, vabatahtlikkus ja ülemaailmsus.
Eesti Punase Risti põhikirja kinnitas vabariigi valitsus 24. veebruaril 1919. Seda päeva loetaksegi Eesti Punase Risti sünnipäevaks.
Väljaõpe toimub pidevalt
Tänapäeval on pea igas maakonnas oma selts ja tegevus toimuv vastavalt kohaliku piirkonna omapärale ja traditsioonidele. Mittetulundusühinguna tegutsedes pole me sugugi nn tavaline MTÜ, tegevus tugineb rahvusvahelistele alustele ja eelpool nimetatud printsiipidele.
Juba aastaid toimub pidev esmaabialane väljaõpe nii lastele kui ka täiskasvanutele. Mullu toimus viis kaheksatunnist ja üksteist 16tunnist esmaabi põhikoolitust, tasuta koolitati 262 last maakonna koolides ja lasteaedades. Kaitse enda, aita teist (KEAT) projekti raames oli koolitatavaid 233. Meie raudvaral, esmaabiõpetajal Ene Viitkinil on just kevadhooajal kiire, nimelt toimuvad ettevalmistavad esmaabikoolitused KEAT projektis osalevates koolides. Juuni algul kogunetakse traditsiooniliselt Udu tallu, kus toimub asjalik õppelaager. KEAT projekt on alguse saanud Jõgevamaalt rohkem kui 20 aastat tagasi ja nüüdseks on projekt laienenud ka teistesse maakondadesse.
Vastavalt Hädaolukorra seadusele loodi 2003. aastal kohalike seltside juurde vabatahtlikest koosnevad esmaabi rühmad. Rühma liige võib olla iga kodanik alates 21. eluaastast, kes tunnistab Punase Risti põhiprintsiipe, läbib vastavad koolitused ja on nõus oma vaba aega panustama. Oleme seni olnud õnnelikus olukorras, pole toimunud suuri õnnetusi ega katastroofe, kus meie vabatahtlike abi oleks vaja läinud. Vabatahtlikud on sel juhul abijõud päästetöödel, esmaabi andmisel, kannatanute ja mittekannatanute transpordil, lisavarustuse organiseerimisel õnnetuspiirkonda, psühholoogilise esmaabi osutamisel, abijõuna kannatanute majutamisel ja toitlustamisel. Aga on hea teada, et meie maakonnas on olemas rühm inimesi, keda riiklikud struktuurid saavad hädaolukorras appi kutsuda.
Vabatahtlikud leiavad rakendust esmaabivalvetes kultuuri- ja spordiüritustel nii meie maakonnas kui ka väljaspool. Mullu käidi esmaabivalves Rakvere ööjooksul, Pajusi mudajooksul, Paunvere väljanäitusel, koolinoorte laulu- ja tantsupeol Tallinnas, Võsul Südasuve maratonil ja paljudes teistes kohtades. Ka sel aastal on tegemist palju ja vabatahtlikel, kes on üldiselt aktiivsed ja tegusad inimesed, on keeruline kõigeks aega leida. Täna on rühmas 15 aktiivset liiget ja rühma tööd korraldab Margit Veike. Osaletud on koostööõppustel riiklike struktuuridega.
Asjalik koostöö omavalitsustega
Punane Rist osutab abi ka puudust kannatavatele inimestele. Seltsi abiga on jaotatud regulaarselt toidupakke (mullu 130) ja pakke, mis sisaldavad pesemis- ja hügieenivahendeid (mullu 195). Rahalised vahendid selleks on tulnud annetustest, oleme tänulikud koostöö eest Rimi kauplustega. Jõgevamaal on selles osas olnud väga asjalik ka koostöö kohalike omavalitsustega ja loodetavasti see jätkub nüüdki, kus halduspiirid on muutunud. Ollakse valmis abistama hättasattunuid, mullu oli selleks perekond, kes sai kannatada tuleõnnetuses.
EPR Jõgevamaa Selts korraldab koostöös maakonna koolidega ka laste teabelaagreid, aprillis toimus selline laager Esku-Kamari koolis. See on hea võimalus muuta laste koolirutiini, anda teadmisi ja oskusi hakkamasaamiseks. Seekord räägiti hammaste hooldamisest, sellest, kuidas teha maiustusi ilma suhkruta, valmistada vahtramahlast limonaadi ja toituda tervislikult. Praktilisi töötube viisid läbi ka päästeameti ja politsei töötajad, liikumisrõõmu sai discgolfi õppides ja teadmisi kontrolliti lühiviktoriini abil. Kõige tähtsamad olid esmaabioskuste meeldetuletamine ja praktiline õpe, sest peagi algav koolivaheaeg toob kaasa rohkem liikumist ja koolielust erinevaid olukordi.
Mullu hilissügisel tegime algust esmaabiõppega eakatele, et jagada teadmisi käitumiseks õnnetuse puhul või kriisiolukorras. Koostöös Jõgeva kultuurikeskusega viis Ene Viitkin läbi kolm koolitust, kus räägiti ka talvise hooaja teemadel – traumad libedaga, kuidas tulla toime külma ilma, pimeda aja ja talvemasendusega. Koolitused võeti hästi vastu.
Tänavu on alustatud elanikkonna ettevalmistamist ulatuslikuks evakuatsiooniks. Seadustes on kirjas, et igas töökollektiivis peab olema 25 töötaja kohta üks esmaabiväljaõppe saanud inimene. Evakuatsiooni puhul aga ei tarvitse evakueeritavate hulgas sellist isikut olla ja seega on oluline, et võimalikult paljud sellealaseid teadmisi omaksid.
Aasta pärast tähistab Eesti Punane Rist 100. sünnipäeva. Meie tegevus ei tarvitse alati väga suurelt nähtav olla, kuid me oleme kindlalt olemas ja valmis hädaolukorras abistama. Tänu Eesti Vabariigi oskuslikule poliitikale, oleme elanud taasiseseisvusajal rahu tingimustes. Teame, et suurõnnetuste ja kriiside puhul tulevad alati appi seltsid teistest riikidest ja meile laienev rahvusvaheline humanitaarkaitse ei jäta meid üksi. Genfi konventsioonidest lähtuvalt on ka meie vabatahtlikud valmis teiste riikide kriisikolletesse appi minema.
TIINA SÄÄLIK, EPR Jõgevamaa Seltsi sekretär
