Oma sajandijuubeli puhul saab Eesti Vabariik rikkamaks suure hulga tammikute poolest. Neid rajatakse ka Jõgevamaale. Jõgeva vallas Kassinurme külas Nurga talu maadel hakkab kuju võtma tammik, mis hakkab kandma nime „Tuntud ja tundmatud kaasteelised”. Möödunud reedel istutasid sinna tammed president Arnold Rüütel, endine majandi- ja koolijuht ning keskkonnaminister Villu Reiljan ja kauaaegne Aruküla farmi juhataja Tiit Mikker.
Tammepargi rajamisel teevad koostööd Nurga koduloomuuseum eesotsas omanike Helma ja Hillar Kaevaliga ning Kassinurme naisselts. Park on pühendatud Kaarepere piirkonnast pärit või seal tegutsenud olulistele tegijatele. Osa neist on saanud laiemalt tuntuks, osa mitte, ent kohalike jaoks on viimastegi vaikselt, ent väärikalt tehtud elutöö oluline.
„Tammiku nimi on inspireeritud kahe kirjandusklassiku, Willi Bredeli ja Jaan Krossi loomingust,” selgitas Hillar Kaeval ja lisas, et Nurgal peeti tammiku istutamise plaani juba siis, kui Riigikantselei juubelitammikute rajamise ideed välja käinud polnudki.
„Algul mõtlesime, et kirjutame Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks mingeid lugusid, aga siis tuli tammiku istutamise idee. Hillar tahtis tööd teha ja sobiv maatükk oli meil olemas,” sõnas Helma Kaeval.
Püha toiming
Esimene tamm istutati parki juba möödunud suvel. Selle pani mulda Eesti Ametiühingute Kesknõukogu esimese esimehe ja ajakirjaniku August Kastra Moskvas elav poeg Viktor Kastra, kes on oma isa elulugu ka üsna põhjalikult uurinud. August Kastra sündis küll Tartus, ent tema isa Karl oli pärit kunagisest Kaarepere vallast Visusti külast.
Arnold Rüütli kutsus Hillar Kaeval Nurgale tamme istutama suurest austusest tema kui endise Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektori vastu: Kaeval õppis viimases lennus, kellele Rüütel esimese kursuse sügisel tudengiteklid üle andis. Rüütel on ka Jõgevamaa Vapimärgi kavaler.
„Eesti Vabariigi juubeli auks on igati kohane tammikuid rajada, sest puude istutamine on eestlastele nagu püha toiming,” ütles Arnold Rüütel. „Eestlane oskab rõõmu tunda sellest, et üle poole Eesti pinnast on metsa all.”
Arnold Rüütel tuletas meelde, kuidas ta Tartust põllumajandusakadeemia rektori kohalt Tallinna minnes (algul oli ta ametis EKP keskkomitees, seejärel ministrite nõukogus) tegutsema asus, et Eesti ilma metsata ei jääks.
„Eesti metsatööstus oli küllaltki arenenud ja puitu oli kütmisel, ehitusel jne palju rohkem kasutusel kui praegu,” meenutas Rüütel. „Pakkusin Moskvas välja, et Eesti ettevõtted võiksid hakata metsa lõikama Karjalas ja Komis, Eestis käivitataks aga metsaistutuskampaaniad ja kehtestataks metsaraiumisel piirangud.”
Metsa käekäik
Et kohal oli ka keskkonnaministri ametit pidanud Villu Reiljan, said Nurga talu rajatavasse tammikusse tulnud kuulata pikemat vestlust Eesti metsa käekäigust. Metsa teemal oli Rüütel vestelnud ka enne Kassinurme tulekut Tartus: ta kohtus seal Eesti Põllumajanduse Akadeemia ehk praeguse Eesti Maaülikooli vilistlastega.
Nurga talu tammik on peatselt täienemas veel mitme nn pühenduspuuga. Oma tamme on lubanud kasvama panna kauaaegne Kaarepere kooli direktor Laine Pärn, Kaarepere teeneka õigeusupreestri Ermil Alliku ja tema maalikunstnikust poja Paul Alliku mälestuspuud on lubanud istutada nende järeltulijad.
Hillar Kaeval on tulevasse tammikusse ka tõrusid külvanud. Neid on ta toonud tähendusrikastest paikadest, nagu Kassinurme linnamägi, Vabadussõjas langenute mälestuskivi ümbrus Kaareperes jne. Tammik on plaanis Eesti Apostlik-Õigeusu Kaarepere preestri poolt pühitseda lasta.
Tammiku rajamine jätkub üle-eestilisel talgupäeval mai alguses.
„Olen väga tänulik Palamusel puukooli pidavale Jaak Rillole, kes tammepargi rajamiseks lahkesti istikuid andis,” ütles Hillar Kaeval.
RIINA MÄGI
