Põltsamaalased ootavad pikisilmi ujulat

Alates ülemöödunud aasta algusest on Põltsamaale jõuliselt sisenenud seltskond, mille nimeks Uue-Põltsamaa Mõis OÜ. Selle juht Raul Lättemägi rääkis neljapäeval toimunud Põltsamaa vallavolikogu istungil ettevõttega seotud tegevusest ja plaanidest.


Raul Lättemägi sõnul alustas Uue-Põltsamaa Mõis pisut üle kahe aasta tagasi Uue-Põltsamaa mõisahoone taastamisega. Lisaks sellele kavandab sama seltskond Põltsamaale kosmoparki, mis on aktiivselt töös. Endisse Põltsamaa EPT spordihoonesse rajatav kunstmuru ümbertöötlemise tehas peaks valmima tänavu teisel poolaastal.

Kohe pärast kõnealuse osaühingu loomist hakati rääkima Põltsamaale kavandatavast ujulast ja spaast Uue-Põltsamaa mõisahoone kõrval asuvale kinnistule Veski tn 13. Seal  asuvad kunagised kaubalaod. Täpsemalt asusid, sest enamik neist on praeguseks juba lammutatud. Mõisahoone kõrval asuva Põltsamaa ühisgümnaasiumi hoone juurest viib jalgrada otse tulevase ujulani. Seetõttu on ujula asukoht igati hea. Sõidukitega hakkab ujula juurde pääsema Metsa tänava kaudu, et vältida Veski tänaval liigset liikluskoormust.  

Raul Lättemägi kinnitas, et tal on pikaajaline kogemus jalgpalli- ja muude spordiväljakutega, ent ujula temaatikaga on ta tegelenud alles kahe viimase aasta jooksul. Ta on külastanud Hollandi Ujumisliitu ja osalenud korduvalt Eesti Ujumisliidu koosolekutel. Sealt on arenenud välja idee rajada Põltsamaale mitte päris tavapärane ujula, vaid ujumis-õppimiskeskus.

Tema sõnul on ujula rajamisel ka Eesti Ujumisliidu poolne finantsabi täiesti reaalne. Põltsamaale kavandatava neljarajalise 25meetrise standardujula ehituslikuks maksumuseks kujuneb umbes kolm miljonit eurot. Lättemägi tõdes, et mida kallim on ujula ehitamine, seda madalamaks kujunevad hilisemad halduskulud. Hollandis arvestatakse hilisemaid halduskulusid 30 aasta pikkuse perioodi, mitte 5-10 aasta pikkuse perioodi peale.

Kui ehitada ujula odavalt, võib juhtuda, et halduskulud kujunevad järgneva 30 aasta jooksul mitu korda suuremaks, kui oli ehituse maksumus. Hollandlaste väitel võiksid kolm miljonit maksma mineva ujula halduskulud jääda 30 aasta jooksul 3-5 miljoni euro piiresse.

Et halduskulusid vähendada, tuleb kulutada rohkem raha projekteerimisele ja tehnoloogiale. Lättemägi nentis, et on Eesti ujulaid külastades saanud teada, et meil ei ole mitte ühtegi ise ennast ära majandavat ujulat.

Hollandist saadud soovituste kohaselt võiks tulevane ujula olla kella kolmeni päeval lastele ja vanuritele tasuta kasutamiseks, pärast seda saaks ujulat kasutada tasu eest. Hollandis on keskmine ujula kasutamise hind neli-viis eurot ühe korra eest. Põltsamaal ei tohiks see ületada nelja eurot.

Lättemägi kinnitas, et finantsiline lahendus ujula rajamiseks on olemas. Tema nägemusel võiks ühe kolmandiku ehituslikust hinnast moodustada dotatsioon ja kaks kolmandikku võiks tulla investoritelt. Kui mitmete teiste projektidega tegeleb Uue-Põltsamaa Mõis OÜ, siis ujulaga tegelemiseks tuleb luua eraldi firma ehk juriidiline keha. Põltsamaale kavandatava ujula osas arendaja konkurentsi ei pelga, sest ühtegi teist ujulat nii lähedal ei ole.

Seda, kas ka praegune ujula käiku jääb, Raul Lättemägi ei tea, sest see objekt ei ole Uue-Põltsamaa Mõis OÜ hallata. Kui kõik sujub plaanipäraselt, võiks Põltsamaal ujula hiljemalt kolme aasta pärast valmis olla.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus