Põltsamaal tähistatakse eestikeelse ajakirjanduse 250. juubelit

Täna saab Põltsamaa kultuurikeskuses teoks ajakirjandusloo konverents, kus räägitakse Eesti ajakirjanduse arenguloost, heidetakse pilk praegusele ajakirjandusruumile ja arutletakse kohalike ajalehtede tulevikuväljavaadete üle. Konverentsile on registreerunud osavõtjaid Võrumaalt, Tallinnast, Saaremaalt ja mitmelt poolt mujalt Eestist, nende hulgas nii ajakirjanikke, ajalehtede peatoimetajaid kui teisi ajakirjandushuvilisi inimesi.


Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni lausus, et koht ja daatum 250 lausa kohustavad niisugust konverentsi just nüüd ja just Põltsamaal korraldama. Kaks ja pool sajandit tagasi hakkas ilmuma esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühike õpetusˮ Seda trükiti Põltsamaa lähistel Kuningamäel asunud trükikojas. Doktor Peter Ernst Wilde eestvedamisel 1766. aasta hilissügisest välja antud nädalakirja ilmus kokku 41 numbrit.

Lühikese õpetuse tekstide tõlkijal August Wilhelm Hupelil olid sidemed ka Laiuse ja Torma kirikuõpetajatega, mistõttu levis see nädalakiri peale Põltsamaa piirkonna ka nendesse paikadesse. Vaatamata sellele, et “Lühike õpetusˮilmus vaid ühe aasta jooksul, oli selle ilmuma hakkamine esimeseks sammuks, millele hilisem Eesti ajakirjandus toetuda sai. 

Konverentsi teemad kolmes blokis

Kadri Suni lausus, et juba enam kui aasta tagasi hakkas ta otsima võimalikke partnereid, kelle abiga taoline konverents korraldada. Nii saab konverents teoks koostöös Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsiga. Lisaks Peter Ernst Wildele on Põltsamaaga ajalooliselt tugevalt seotud helilooja ja ajakirjandustegelane Karl August Hermann. Nendest ajaloolistest suurmeestest räägib lähemalt ajakirjandusloolane Krista Aru, kelle doktoritöös on teiste seas lähemalt juttu ka Karl August Hermannist. Karl August Hermanni sünnist möödus tänavu 23. septembril 165 aastat. Kadri Suni ütles, et Karl August Hermanni muusikalist pärandit on Põltsamaal alati esile toodud ja sellest põhjalikumalt räägitud ning ka tema heliteoseid on sageli ette kantud. Samas Karl August Hermanni ajakirjanduslikku pärandit Põltsamaa kandis veel piisavalt hästi ei tunta.

Ajakirjandusloolane Anu Pallas räägib lähemalt Ado Grenzsteinist, kes on Karl August Hermanni kaasaegne ja samuti tollel ajal ajakirjandusmaastikul tegutses. Kadri Suni sõnul saab olema tegemist huvitava konverentsiga, sest see käsitleb väga pikka ajalist perioodi alates Eesti ajakirjanduse sünnimomendist kuni Eesti tänapäevase ajakirjanduseni välja.

Siia mahub tõlkija Karin Sibula ettekanne suulise tõlke rollist ajakirjanduses. Teadur Andres Kõnno räägib oma doktoritöö põhjal sellest, mida põnevat on ta leidnud vaadeldes väga pikka perioodi teiste riikide ajakirjandusest. Samuti arutleb Andres Kõnno selle üle, kuidas ajakirjanduslikku materjali hiljem kasutada saab.

Kohaliku ajakirjanduse tulevikuväljavaated

Tänapäevast ajakirjandust käsitlevas blokis arutlevad kohalike ajalehtede toimetajad ühe päevakajalisema teemana selle üle, kuidas käsil olev haldusrefrom mõjutab kohalikku ajakirjandust. Kindlasti diskuteeritakse tõsiselt selle üle, milline saab olema kohalik ajakirjandus peale haldusreformi. Tänapäevase ajakirjanduse teemal toimuvat mõttevahetust juhib Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi esimees Maarja Lõhmus. Kadri Suni sõnul eeldavad konverentsi korraldajad, et sellest peaksid olema esmalt huvitatud ajakirjanduse ja ajaloo huvilised inimesed. Kindlasti peaks see konverents huvi pakkuma ka paljudele Põltsamaa piirkonna kodukandi ajaloo huvilistele inimestele.

Konverentsi raames toimub ka väljasõit Eesti ajakirjanduse hälli juurde Kuningamäele, kus konverentsil osalejatele pakutakse lõunasööki. See saab toimuma pisut ekstreemses vormis. Olgugi et Põltsamaa vald ühe konverentsi korraldamisega seotud partnerina paneb sinna selleks ajaks üles telgid, ei ole ette teada, kas siis sajab vihma, lörtsi või lausa lund ja kas väljas valitsevad pluss- või hoopis miinuskraadid. Samas usub Kadri Suni, et emotsionaalselt saab selline väljasõit ja lõunastamine otse ajakirjanduse hääli juures olema põnev ning meeldejääv. Pärastlõunal toimuvad ringkäigud, mille raames külastatakse Põltsamaa lossihoovis asuvat ajakirjanduse tuba, Riho Laanese raadiomuuseumi ja Vali Pressi trükikoda ja ajalehe Vali uudised toimetust. Konverents lõpeb sünnipäevatordi söömisega.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus