Põltsamaal oli tänavu erakordselt suur medalisaak

Tänavu lõpetas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi medaliga seitse õpilast, neist kolm kuld- ja neli hõbemedaliga. Kõik medalistid käisid Marika Nugise 12. a klassis.


Jan Müür, kuldmedal

Gümnaasiumisse astudes seadis Jan Müür endale eesmärgiks medalisaamise. Kuna selle nimel pingutamine erilisi raskusi ei valmistanud, saigi see eesmärk saavutatud. Medali saamisest sai Jan teadlikuks 12. klassi alguses, aga siis oli veel lahtine, kas kuld või hõbe. Eduka õppimise saladuseks peab Jan sihikindlust. “Sean eesmärgi ja siis proovin selle täita. Edukaks õppimiseks on oluline tegeleda ka paljude erinevate asjadega, mitmekülgne elu õpetab ise päris palju,” ütles Jan. Palju aega poiss õppimisele ei kuluta.

Lisaks koolile tegeleb Jan ka spordiga. Juba 8 aastat on ta tegelenud kergejõustikuga. Hobikorras on ta 3 aastat olnud jalgpallikohtunik. Lisaks mängib ta ka ise jalg- ja korvpalli ning on aidanud koolis korralda turniire. Sport on Janile üldse väga hingelähedane. Ta jälgib mitmeid spordiüritusi ja toetab oma lemmiksportlasi. Otseselt oma aega Jan ei planeeri, vaid tegutseb nii nagu ette juhtub. “Liiga palju aega koolile ei ole ma pühendanud, sest minu jaoks on oluline, et ei tohi liiga palju ühes asjas kinni olla. Pigem olengi kõige rohkem oma aega pühendanud hobidele ja sõpradele ning seejärel hoidnud koolis asjad korras,” tunnistas ta.

Põltsamaa ühisgümnaasiumi lõpetas Jan reaal-infotehnoloogia suunal, kuna matemaatika on üks tema tugevamaid külgi ja igasugune tehnika ja arvutid huvitavad teda. Suunast tulenevalt pidi Jan koolieksami asemel koostama arvutite koostetehnnoloogiaprojekti ja seda Tartu kutsehariduskeskuse komisjoni ees kaitsma. Riigieksami tulemustega jäi poiss samuti rahule, kuid möönis, et alati saab natukene paremini. “Eksamite puhul oleks ma võinud matemaatikaks vast natukene rohkem korrata, kuid jään oma tulemusega rahule ning midagi selle tõttu saavutamata ei jää.”

Kõige rohkem vaeva on Jan gümnaasiumi ajal pidanud nägema iseenda motiveerimisega. “Kõige raskemateks hetkedeks ongi ilmselt olnud kooliaasta algused, kui uuesti on tulnud hakata koolis käima,” sõnas Jan. Jan on osalenud matemaatika ja eesti keele olümpiaadidel, esindanud kooli spordivõistulustel ja pranglimises. Viimases osales ta ka koguni maailmameistrivõistlustel, kus sai 9. koha. Spordivõistlustelt on poisil ette näidata maakondlikud võidud kergejõustikus ja suusatamises. Pikalt jääb meenutama Jan klassiga peetud saunaõhtuid. “Meil klassis on palju inimesi, kellele meeldib saun ja seega me hakkasimegi kogu klassiga korraldama saunaõhtuid. Üks nädal ühe juures ja siis nii edasi.” Jan tänab nii oma vanemaid, kes on teda sel teekonnal aidanud kui ka klassikaaslasi. “Ilmselt võis ära tüüdata küll, kui iga päev jälle õhtul koduseid töid küsiti, kuid alati oldi valmis teineteist aitama,” kommenteeris Jan klassikaaslaste abivalmidust. Edasi plaanib Jan õppima minna Tartu ülikooli, kuid sellega on veel aega. Nimelt ootab 3. juulil Jani ees teekond kaitseväkke.

Getter Koll, hõbemedal

“Olen koolitee algusest saati mõelnud, et soovin väga medalit saada. Väiksena unistasid sellest paljud,” tunnistas Getter Koll. Medalisoov on olnud neiul läbi aastate. Tõsisemaks muutus soov ja eesmärgiks sai see gümnaasiumi algul. Kooli medaliga lõpetamine tõi suure rahulolu. “Kõigepealt annab medal hea ja uhke tunde. See näitab, et näen vaeva oma unistuste täitmiseks. Samuti annab medal juurde lisapunkte ülikooli astudes,ˮ kommenteeris Getter oma saavutust. Heade õpitulemuste taga on Getteri arvates kohusetunne ja unistused, mille elluviimise nimel tasub pingutada. Klassikaaslased iseloomustavad Getterit abivalmi ja rõõmsameelse klassiõena.

Põltsamaa ühisgümnaasiumi lõpetas Getter reaal-infotehnoloogia suunal, ta on neid alasid alati väga põnevaks pidanud. Lisaks koolitööle on Getter 11 aastat tegelenud tantsimisega. Enamiku sellest ajast show-tantsuga, viimastel aastatel rohkem rahvatantsuga. Veel on ta tegelenud näitlemisega. Aja planeerimisega pole Getter pidanud vaeva nägema, kuna jõudis koolitööd alati kiiresti ja õigeaegselt valmis. See jättis piisavalt vaba aega, et hobidega tegeleda. Getter on käinud maakondlikel olümpiaadidel keemias, bioloogias, füüsikas, ajaloos, eesti keeles ja käsitöös. Kooliüritustel on neiu aidanud kaasa õhtujuhi ametis olles, mida tuli gümnaasiumiaastate jooksul tihti ette.

Getteri lemmikained olid bioloogia, keemia ja kirjandus. “Kõik õppeained on omamoodi põnevad, sest igaühes leidub alati midagi väga huvitavat. Igavaid õppeaineid minu jaoks polnud,” ütles Getter. Koolist jääb ta igatsema klassikaaslasi, kellega tekkis aastate jooksul väga tugev ühtekuuluvustunne ja klassijuhatajat. Suvel võtab Getter oma rahvatantsurühmaga Zipelgad osa ka tantsupeost. Ülejäänud aja kavatseb ta töötada ja puhkust nautida. Edasi tahab ta õppima minna Tartu ülikooli. Noorematele õpilastele, kes samuti pürgivad medali poole, soovitab Getter: “Mitte alla anda raskuste ees, mis tunduvad algul justkui ilmvõimatud. Iga asi võib tunduda algul väga raske. Kui see on aga läbi, tunned tagantjärele heameelt, et alla ei andnud. Tuleb püüelda oma unistuste poole. Niisama ei juhtu midagi.”

Hanna Luisa Alnek, hõbemedal

Hanna Luisa Alnek on läbi kooliaastate alati olnud nelja-viieline ja saanud häid tulemusi. Tema jaoks on olnud oluline, et läheks lihtsalt hästi ja ei peaks tulemuste pärast liialt muretsema. 12. klassi jooksul sai neiu teada, et tema tulemused on olnud lausa niivõrd head, et selle tunnustuseks pälvib ta medali. “Loomulikult oli hea meel, et tehtud tööd niimoodi tunnustati,” ütles Hanna Luisa. Hea hinde saamisel on neiu sõnul oluline roll ka teadmistel ja oskustel, mis õppimisega kaasas käivad. Õppimise jaoks aja leidmine pole tema jaoks kunagi raske olnud. “Vahepeal jäi lihtsalt viitsimisest puudu,” tõdes Hanna Luisa.

Eesti keele riigieksami tulemusega on neiu väga rahul, matemaatika omaga mitte nii väga. Inglise keele eksamit ta sooritama ei pidanud, sest tegi sügisel rahvusvahelise CAE (Cambridge English: Advanced) inglise keele eksami. Kõige väljakutsuvamaks nende aastate jooksul pidas Hanna Luisa uurimistöö tegemist 11. klassis, mis oli aeganõudev ja töömahukas ettevõtmine. Selle läks kaitsmine hästi ning neiu sai väga hea tulemuse. Kõige rohkem on teda aidanud sel teel klassijuhataja Marika Nugis, kes oli ühtlasi ka Hanna uurimistöö juhendaja ning kellele neiu väga tänulik on.

“Üldse on meie kooli õpetajad olnud väga abivalmid ja mõistvad. Loomulikult on ka minu perekond sellel teekonnal suuresti aidanud,” sõnas Hanna Luisa. Kooli kõrvalt käis Hanna aastaid kunstikoolis ja muusikakoolis, kus õppis seitse aastat klaverit. Praegu tegeleb neiu peamiselt spordiga, osaledes aktiivselt kergejõustiku trennis. Hanna Luisale meeldib väga ka reisida. Eelmisel suvel veetis ta kolm nädalat tuttavate juures Californias, kuhu tahab kindlasti ka tagasi minna. Hanna Luisa on osalenud küll edukalt saksa keele olümpiaadil, kuid rohkem tõmbavad teda spordivõistlused. “Juba kaks aastat järjest oleme gümnaasiumi võistkonnaga käinud Viljandi järvejooksul ning mõlemad aastad oleme jäänud teiseks,” ütles ta. Ühe meeldejäävama hetkena mäletab tüdruk 11. klassi reisi, mil sõideti kanuudega Põltsamaa jõel umbes kuus tundi. “Eriti meeldejääv oli see kui kaks paati ümber käisid,” meenutas neiu. Noortematel õpilastel soovitab Hanna Luisa olla kohusetundlik ja oma asjad õigel ajal ära teha. “Ilma õppimiseta ei ole loota kõige paremaid tulemusi ning sellepärast soovitan teha oma kodutöid ning oma aega õigesti planeerida.”

Suvel on tal plaanis tööd teha. Hetkel müüb ta Põltsamaa lossihoovis turistidele Eesti käsitööd. Edasi plaanib neiu minna õppima TTÜ-sse ärindust.

Anett Pook, hõbemedal

Medali saamine oli Anetti jaoks gümnaasiumi lõpetamisel üheks eesmärgiks, mille pidi kindlasti saavutama. “Selle eesmärgi seadsin endale 10. klassi astudes,” ütles neiu. “Ka õpetaja Marika Nugisel oli selle aasta medalisaagil suur osa, sest tema sundis ja motiveeris meid pidevalt paremate tulemuste nimel pingutama ning küsis igal nädalal, et kuidas meil läheb,” kiitis Anett oma klassijuhatajat. “Kuldmedalil ja hõbemedalil minu jaoks erilist vahet ei olnud, kuna teadsin, et tahtsin minna õppima TTÜ-sse, kuhu medaliomanikud olenemata medali värvist saavad osadele erialadele sisse konkursiväliselt,” ütles Anett. Teadmine, et Anett lõpetab medaliga tegi nii teda kui ka tema pere ja lähedasi väga rõõmsaks. “Eduka õppimise saladus peitub nii sisemises motivatsioonis, teadmistejanus kui ka vanemate soovides. Vanemad on mind väikesest peale õppimises toetanud ning innustanud ikka aina paremini õppima,” avaldas Anett oma saladuse.

Anett lõpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi reaal-infotehnoloogia suunal. Suuna valimine 10. klassis ei olnud tema jaoks raske, sest kõik sõbrad, kes jäid Põltsamaale kooli, läksid sellele suunale õppima. Lisaks pakkusid talle väga huvi 3D modelleerimine ja joonestamine, mida sai õppida vaid sellel õppesuunal.

Gümnaasiumi ajal oli Anett tegev õpilasesinduses, juhtis selle tegevust umbes aasta, kaks aastat oli lihtsalt liige ja aitas erinevaid üritusi korraldada. “Koos mõtlesime välja põnevaid üritusi ning tegevusi, et õpilased saaksid omavahelisi suhteid tugevdada, koolipere oleks ühtsem, et lihtsalt oleks tore, ning et Põltsamaal oleks õpilastel midagi toredamat teha kui kodus istuda,” rääkis Anett. Näiteks koos Karl Vilksuga taaselustas Anett 2015. aastal kooli Playbacki ürituse ning 2016. aastal tuli sellele juba palju rohkem rahvast kui sellele eelneval aastal. “Loodan, et neid traditsioone, mida õpilasesindus püüdis elus hoida või luua, hoitakse edaspidigi,” sõnas Anett. Lisaks kõigele muule on neiu üle kümne aasta tegelenud erinevate spordialadega, näiteks kergejõustiku ja jalgpalliga. Viimasel õppeaastal ei tegelenud Anett aga üldse spordiga, kuna tahtis pigem keskenduda õppimisele ja rohkem puhata. Anett on osalenud inglise keele ja eesti keele olümpiaadidel. Eesti keele olümpiaadil saanud maakondliku 1. ja 2. koha, inglise keeles 5. koha. Kooli on ta esindanud kahel korral ka spordimälumängus Bumerang, kus võitis klassiõdedega koguni maakondliku vooru.

Õppimise jaoks aja leidmine ei olnud Anetti jaoks keeruline. “Juba 1. klassist on sisse harjutatud rutiin, et pärast kooli paar tundi puhkan või teen vajalikke asju ning hiljem õpin ja kontrollin järgmise päeva või tuleva nädala asjad ära, et midagi tegemata ei jääks,” seletas Anett. “Olen sellist tüüpi inimene, kes teeb pigem ära rohkem, kui jätab midagi tegemata. Sageli juhtus, et oli vaja kirjutada 400sõnaline kirjand, kuid mina esitasin ikka 600sõnalise, mida olin enne kõvasti lühendanud.”

Gümnaasiumis õppis Anett enda kohta, et kipub võtma liiga palju kohustusi. Samuti ka seda, et talle meeldivad loomingulised ained ja avalik esinemine, mida tahab teha ka edaspidises elus. Kuna sellel õppeaastal lõppesid eksamid juba poole maikuu pealt, siis läks Anett pärast viimast eksamit Tallinnasse, kus leidis töö. Suvel plaanib ta ka pisut puhata ja reisida. Läheb Positivuse festivalile, tantsupidu vaatama ja laulupeole kaasa laulma. Noorematele õpilastele, kes tahaksid ka kooli väga hästi lõpetada, soovitab Anett varakult tekitada endale õppimise rutiin ning olla tundides tähelepanelik. “Kui olla aktiivne ja osavõtlik, siis on kõik võimalik,” ütles neiu.

ANNIKA MAKSIMOV

blog comments powered by Disqus