Viimasel Põltsamaa linnavolikogu istungil oli päevakorda lülitatud Põltsamaa, Lossi tänav 49 detailplaneeringu algatamine. Tegemist on sihtasutuse Põltsamaa Tervis sooviga rajada haiglahoonele juurdeehitus. Kuna just selles kohas on Põltsamaal väga pikki aastaid meditsiiniteenust osutatud, ei ole vaatamata ruumi nappusele kaalutud varianti rajada tervisekeskus kuhugi mujale.
Põltsamaa linnavalitsuse ehitusnõunik Kersti Viggor lausus, et lähtuvalt SA Põltsamaa Tervis soovist rajada haiglahoonele suurem juurdeehitus kui 33 protsenti olemasoleva hoone ehituslikust pindalast, on vaja selle rajamiseks algatada planeeritavale maa-alale detailpaneering. Haiglahoonet laiendatakse esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamise programmi toel.
Laieneb kahele omandatud kinnistule
Praegune sihtasutusele Põltsamaa Tervis kuuluv kinnistu on liialt väike kavandatava juurdeehituse rajamiseks ja seetõttu on sihtasutus Põltsamaa Tervis omandanud ka kõrvalpaiknevad kinnistud aadressil Hermanni tänav 10 ja 10a.
Ehitusnõunik lausus, et uue hoone ja tulevane parkimiskorraldus tuleb põhjalikult läbi mõelda ja seetõttu on detailplaneeringu algatamine nii või teisiti vajalik. Guido Pook küsis ehitusnõunikult, kas tulevane parkla võib tulla Hermanni tänava äärde ning sai vastuseks, et nii võidakse tõepoolest tulevane liikluskorralduslik lahendus kindlaks määrata.
Põltsamaa linnavolikogu otsustas sihtasutusele Põltsamaa Tervisekeskus kavandatava juurdeehituse rajamiseks algatada detailplaneering.
Perearstid saavad suuremad tööruumid
Põltsama Tervise juhataja Merle Mölderi sõnul rajatakse Eestisse esmatasandi tervisekeskuste nüüdisajastamise programmi abiga 35 tervisekeskust. Praeguseks on sihtasutuse Põltsamaa Tervis poolt eeltaotlus sellesse meetmesse esitatud ning põhitaotlus tuleb esitada hilisemalt tuleva aasta 8. märtsiks. Põltsamaa Tervis plaanib esitada põhitaotluse juba varem. Taotlusele vastamiseks alates taotluse esitamisest on aega 45 tööpäeva.
Kui eeltaotluses toodi välja üldine visioon ja kavandatavad ruumid, siis põhitaotluses tuleb nägemus kavandatava juurdeehituse kohta detailselt kirja panna. Põltsamaale planeeritud tervisekeskuse juurdeehitust on eelkõige vaja perearstide töötingimuste parandamiseks. Kõikidel perearstidel on õigus tööle võtta kaks õde, kuid osa praegustest ruumidest on selleks liiga väikesed. Mõne kabineti suuruseks on 12 ruutmeetrit, aga vastavalt kehtivatele normidele peavad need olema vähemalt 16 ruutmeetri suurused.
Praegu asuvad perearstikabinetid Lossi tänav, 49 kahekordse hoone esimesel korrusel. Osa nendest ruumidest saavad peale juurdeehituse valmimist enda kasutusse eriarstid.
Alumisel korrusel saab asuma ka apteek, Põltsamaal arvult neljas. Apteek rajatakse enamikesse sellest meetmest rahastatavatesse tervisekeskustesse. Merle Mölderi sõnul on ju igati loogiline, kui arstilt retseptid saanud inimene ka ravimid kohapealt kätte saab. Keskuses asub tegutsema ka perearst Külli Paal, kelle tööruumid praegu Pajusi vallas Pisisaares.
Hooldushaiglasse kümme voodikohta lisaks
Hoone teise korruse saab enda kasutusse õendusabi ehk hooldushaigla, kuhu tuleb senisele 20 voodikohale juurde vähemalt 10 kohta. Ilmselt saab nüüd teisele korrusele rajada ka üksikpalatid. Kui praegune tervisekeskuse hoone paikneb Lossi tänava ääres ja sinna pääseb ainult Lossi tänavalt, siis juurdeehituse valmimise järel ulatub tervisekeskuse hoone Lossi tänavaga paralleelse Hermanni tänavani, ehk täpsemalt öeldes hakkab tervisekeskus paiknema kahe tänava vahel. Juurdeehitusse on kavandatud veel füsioteraapia, samuti on avaldanud soovi nendesse ruumidesse ümber asuda Tartu kiirabi Põltsamaa teeninduspunkt.
Merle Mölderi sõnul ehitatakse juurde natuke üle 600 ruutmeetri pinda. SA juht lausus, et praegu ei oska ta veel täpsemalt öelda, kuidas edaspidi kõik ehituslikult välja hakkab nägema, sest see selgub alles peale detailplaneeringu koostamist.
Hailgahoone vastas, teisel pool Lossi tänavat lõhuti maha vana tervisekeskusele kuulunud maja. Ühe ideena oleks võinud kaaluda uue hoone rajamist ka sellele krundile. Merle Mölderi sõnul on vajalik, et olemasolev haiglahoone ja planeeritav juurdeehitus jääksid omavahel ühendusse, sest labor ja röntgen peavad jääma oma praegusele asukohale vanas hoones. Kui uus hoone oleks rajatud teisele poole Lossi tänavat, oleks tulnud need kaks maja teise korruse kõrgusel galeriiga ühendada. Ka parklat poleks olnud mõtet sinna rajada, sest teisel pool teed asuvasse parklasse käimine oleks olnud ohtlik nii lastele kui eakatele inimestele. Nüüd mahuvad nii planeeritav juurdeehitus kui parka Lossi tänava ja Hermanni tänava vahel moodustuvale kinnistule.
Ehkki põhitoatluse osas veel otsust pole, usub Merle Mölder, et suure tõenäosusega tuleb sellele taotlusele positiivne vastus. Meetmest raha taotlejaid ei olnud nii suurel hulgal nagu eeldati ja 20 miljonit eurot jäi selles meetmes olevast summast veel taotlustega katmata. Merle Mölder märkis, et võib-olla korraldatakse selle meetme raames ka järelkonkurss, kuid ta loodab, et tuleval aastal saab ehitustegevusega alustada.
TOOMAS REINPÕLD
