Eesti on teada-tuntud põllumajanduse ja eelkõige piimatootmise ning töötlemise riigina. Maailmas konkurents piimanduses karmistub ning selleks, et Eesti piimandus selles vastu peaks ning edasi areneks, vajab Eesti suure võimsusega piimatööstust. Kavandatava piimatööstuse kontseptsioonist räägiti kolmapäeval Põltsamaal toimunud piimatootjate ja -töötlejate ühisel kokkusaamisel.
Eeskujuks on Saksamaa ja Iirimaa
Teatavasti eraldati riigi poolt 15 miljonit eurot piimatöötlejatele, Eestisse uue suure võimsusega piimatööstuse rajamiseks, et kogu Eestis toodetav piim oleks võimalik kohapeal ära töödelda. Planeeritav piimatööstus peaks suutma ümber töötada 1000 tonni piima päevas. E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas meenutas, et Põltsamaal asuv E-Piima meierei suutis alguses vastu võtta ainult 30 tonni piima päevas. Tänasel päeval saab Põltsamaa meierei võtta vastu 300 tonni piima päevas. Hilisemaid E-Piima strateegiaid koostades jõudsid E-Piima juhid kokkuleppele, et olemasolevatesse meiereidesse nö. mahu tõusu investeeringuid ei tehta. Ka piiravad Põltsamaal suurema hulga piima vastuvõtmist Põltsamaa linnale kuuluvad puhastusseadmed. E-Piima praeguse kümneaastaku strateegia kinnitati ära 30. aprillil 2015. Just sellel ajal jõuti arusaamisele, et Eesti vajab kaasaegset, ekspordile orienteeritud, kõrge lisandväärtusega piimatööstust. E-piima üldkoosolekul lepiti kokku, et kui tullase välja uue tehase projektiga, siis E-Piim selles kindlasti osaleb. “Piimatööstus on selgelt mahuäri,” viitas Jaanus Murakas suure võimsusega piimatööstuse rajamise vajadusele. Üks aspekt suure võimsusega piimatööstuse rajamise juures on asjaolu, et piima töötlejad suudaks siis maksta tootjatele praegusest kõrgemat piima kokkuostu hinda. Riigid, millega Eesti peaks piimanduses suutma konkureerida, on Saksamaa, eriti selle põhjaosa ja Iirimaa. Neil kahel riigil on väga suur piimatoodete ekspordi osakaal. Nad on viimase viie aasta jooksul maksnud piimatootjatele piimaliitri eest 2-6 senti kõrgemat hinda kui Eestis, mis on tootjatele väga suurt lisaraha. Murakase sõnul tuleneb Iirimaa piimanduse edukus Aasia turgude hõivamisest. “Iirimaa on Aasia turu endale kasulikuks rahamasinaks muutnud,” rääkis Jaanus Murakas.
Väikese võimsusega tehasel ei ole mõtet
E-Piima juhatuse esimehe sõnul vaatavad nad kõigile riskidele vaatamata ka Vene turu suunas. Olenemata sellest, et E-Piim on Vene turul kaubeldes korduvalt nö. vastu pükse saanud. “Ma ei tea ühtegi teist riiki maailmas, kus tarbija oleks nõus Eesti juustu eest maksma kõrgemat hinda kui Saksamaa või Hollandi juustu eest,” põhjendas Murakas jätkuvat huvi Vene turu vastu. Eelkõige puudutab see Loode-Venemaad Peterburist Pihkvani. Venemaal piisab sellest kui juustule peale kirjutada “Estonski sõr” ja rohkem reklaami ei olegi vaja teha. Murakase sõnul on avaldatud kahtlust, kas Eesti ikka vajab niisugust piimatööstust, mis võtab päevas vastu 1000 tonni piima. Piimandusühistu juht tõdes, et see on Eesti kui väikeriigi kohta tõesti suur kogus, kuid väiksema võimsusega tehast teha ei ole mõtet. Põltsamaa meiereis võiks suhteliselt väikese investeeringuga tõsta piima vastuvõtmise mahu 500 tonnini päevas, aga sellest pole suurt abi.
Ta ei näe mingit probleemi selles, kui juustutööstus ei asu pakendamistsehhiga ühe katuse all ja valmistehtud juust tuleb vedada pakendamiseks Paidest Põltsamaale. Küll lõpetab uue tehase valmimise hetkest alates Põltsamaa meierei juustu tootmise. Uues tehases plaanitakse valmistama hakata 32 000 tonni juustu aastas. Põllumajandusettevõtte Pajusi ABF juhataja Lembit Paal tundis huvi, kust loodetakse kavandatavale tööstusele leida see osa piimast, mis praegu Eestis turustatavast piimakogusest puudu jääb.
Jaanus Murakase sõnul loodetakse sellele, et peale uue tööstuse valmimist, ehk tänu kerkivale piima kokkuostuhinnale enam Eestist piima Leedusse ei veeta.
TOOMAS REINPÕLD
