Põltsamaa Suur sild avati koormustestiga

DSC_0181

Möödunud reedel ehk neli kuud pärast Suure silla remonditööde algust avati sild ametlikult. Ehkki päris lõpetatud remonditööd selleks hetkeks veel ei olnud, pidas sild siiski koormustestile vastu.


Pärast piduliku lindi lõikamist sõitis sillast treileril üle Tallinnas liinitöö lõpetanud tramm, mis leidis oma edaspidise alalise asukoha Põltsamaa kardiraja kõrval.

Suure silla remonditöid juhtinud Nordpont OÜ juhataja Kalvi Krass lausus, et kui nad neli aastat tagasi tegelesid Põltsamaa Suure silla paisu remontimise ja kalapääsla rajamisega, lõpetati need tööd sooviga edaspidi ka Suure silla remont ise käsile võtta. Kalvi Krassi sõnul on kõik kohalikud inimesed tunnistajaks tõsiasjale, et päris valmis sild veel ei ole, kuid lubas remonditööd lõpetada detsembriks, ehkki ametlikult on selleks aega aasta lõpuni.

Sild peab vastu sajandi

Kalvi Krass lausus, et nii suure koormuse talumine nagu sillast ülesõitev auto koos treileriga, mille koormaks on tramm, on tõeline koormustest silla kandevõime demonstreerimiseks. Ta lubas, et see sild peab vastu terve sajandi.

Põltsamaa ekslinnapea Jaan Aiaots pöördus Suurest sillast kõneledes alustuseks ajas mitme sajandi jagu tagasi. Ekslinnapea rääkis, et aastal 1272, mil Põltsamaal hakati lossi ringmüüri rajama, oli tarvis ka vett paisutada ja ilmselt oli juba siis praeguse Suure silla asukohas võimalus jõest üle pääseda. Säilinud on Põltsamaa kaart aastast 1688, millele on peale märgitud nii Suur sild kui Veski tänava sild praeguse rippsilla asukohas. Aastatel 1872-1874 asuti ehitusmeister Gustav Beermanni käe all ehitama esimest kivisilda, siis tegi järelvalvet Pajusi mõisahärra Nikolai von Wahl.

Esimese Eesti Vabariigi päevil remonditi Suurt silda 1930aastate lõpus. Teise maailmasõja ajal, kui sakslased 1944. aastal taganesid, lasksid nad kõik Põltsamaa sillad õhku, Suure silla nende seas. Ülepääs jõest taastati üsna pea.

Nüüdne, remondieelne Suur sild, ehitati 1962. aastal ja pidas vastu siiani. Jaan Aiaots lausus, et tolle aja kohta oli see väga korralikult ehitatud, kuid viie ja poole aastakümne pikkune aeg tegi oma töö. Neli aastat tagasi, aastal 2013 renoveeriti Suure silla paisuosa ja rajati kalapääsla. Viimase viie aasta jooksul on neisse Põltsamaa vesiehitistesse investeeritud 2,3-2,4 miljonit eurot.

Raha taotlemist kroonis edu

Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik Maimu Kelder lausus, et 2004. aasta 21. aprillil püüti Põltsamaa Suure silla remonditöödeks esimest korda raha küsida. Siis vastati taotlusele, et Suur sild ei kuulu Põltsamaa linnale. Kaks aastat hiljem, 2006. aastal, taotleti silla remontimiseks abiraha Norra toetusprogrammist. Sellega jõuti küll taotlejaterivi etteotsa, kuid ka tookord õnn Põltsamaale ei naeratanud. Maakonnas püüti objekte tähtsuse järjekorras ritta seada nii, et igast omavalitsusest saaks raha küsida kahele objektile. 2016. aasta 26. veebruaril saadeti uus taotlus teele ja 17. juunil saadi teada, et koos Suure sillaga Lossi tänava remontimiseks taotletud rahasummat Põltsamaale ei eraldata. Maimu Kelder teatas vastuseks, et nõustutakse ainult sillale eraldatava summaga ja nad teevad selleks eelarvesse vastavad muudatused. Mõni päev hiljem, 22. juunil, anti teada kõigi Jõgevamaa objektide rahastamisest, kaks neist olid seotud Põltsamaa linna ja piirkonnaga. Üks oli Pisisaare-Pajusi-Põltsamaa kergtee rajamine ja teine Põltsamaa Suur sild. Maimu Kelder lausus, et kui liita kokku kõik Euroopa Liidu rahastatud objektid Põltsamaa linnas, siis moodustab see summa kokku Põltsamaa linna ühe aasta eelarve.

Vastne Põltsamaa vallavanem Margus Möldri tõdes, et sildadel on lisaks praktilisele vajadusele olemas ka sümboolne tähendus. Suur sild sümboliseerib Põltsamaa piirkonna omavalitsuste ühinemist. Möldri sõnul võisid paljud Põltsamaa linna ja lähiümbruse inimesed kogeda, et Tallinna-Tartu maanteel paikneva silla kaudu ümbersõites tuli teha umbes 14 kilomeetri pikkune ring. Rehkendades ümbersõitmiseks kuluva kütuse hinnaga näitab arvutus, et sild teenib remondile tehtud kulutused tagasi juba mõne aastaga.

Põltsamaale pensionipõlve veetma

Tallinna linnatranspordi aktsiaselts otsustas kinkida huvilistele kaks pealinnas liinitöö lõpetanud trammi, mille omandamiseks tuli välja pakkuda piisavalt hea idee trammi edaspidiseks kasutamiseks. Just niisuguse idee pakkus välja Põltsamaal, Kuningamäel, kardirada omav MTÜ Kardispordiklubi Saduküla. Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi trammiliiklusteenistuse direktor, äsja ametisse valitud Põltsamaa vallavolikogu esimees, Andres Vään lausus, et selle sündmusega saab päevakorrast maha võtta küsimuse, mida talle aeg-ajalt on esitatud ‒ millal Põltsamaa linn endale esimese trammi saab. Linnade hulka, kus on tramm, kuulub lisaks Tallinnale hetkeseisuga ainult Põltsamaa.

Veel möödunud neljapäeva õhtul seisis see tramm Tallinnas Estonia teatrimaja juures. Oma “noorusajal” sõitis ta üheksa aasta vältel Saksamaal, seejärel Tallinnas. Tšehhimaal valmistatud tramm läbis kümne aasta vältel Tallinna trammiliinidel vähemalt miljon kilomeetrit. Andres Vään lausus, et küllap on kõik, kes oma elus kasvõi mõni kord Tallinnas trammiga on sõitnud, seda kasutanud. Vallavolikogu esimehe sõnul on Põltsamaale jõudnud tramm Tallinna linnatranspordi kingitus Põltsamaa linnale Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Andres Vään andis pealinnast kohale toodud trammi üle kardispordiklubi Saduküla juhile Peeter Kallasmaale ning avaldas lootust, et see kohalikku kogukonda hästi teenib.

EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer lausus, et sild on ühendaja nii otseses kui kaudses tähenduses. Õpetaja kutsus inimesi lisaks kiirele autosõidule vahel Suurest sillast üle jalutama ja nautima sealt avanevat vaadet Põltsamaa linnale. Just nii seisatab Suurel sillal igal õhtul EELK Põltsamaa Niguliste koguduse perenaine Elvi Kukk ja naudib seal seistes Põltsamaa linna ilu. Kauni vaate nautimiseks Suurel sillal võiksid aega võtta ka kõik Põltsamaa ja selle ümbruse elanikud ning külalised.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus