Kevadpealinnas Türil teoks saanud tuletõrjespordi võistlustel saavutas Põltsamaa ühisgümnaasiumi 11.a ja 11. b klasside õpilastest koosnenud võistkond esikoha.
Võistlustel osalenud Anette Kallasmaa lausus, et idee osaleda tuletõrjespordi võistlustel Türil pakkus välja kehalise kasvatuse õpetaja Sandra Alusalu. Õpetaja Alusalu sõnul tekkis temal tuletõrjespordivõistlustel osalemise mõte, kui sai teada, et PÜG-i noormees Gert Ellermaa selle spordialaga tegeleb ning on juba ka võistlustest osa võtnud.
Võistkond koosnes kiiretest ja osavatest
Gert Ellermaa arvas juba suvel, et võistkonna kokku panemine PÜG-i õpilastest on võimalik.
Anette Kallasmaa küll selle spordialaga varem tegelenud ei ole, ehkki möödunud aastal ühes noortelaagris proovis. Algul arvas ta, et ei saa ülesannetega hakkama, tegelikult sujus kõik hästi.
Alusalu sõnul koostas ta võistkonna õpilastest, kes on kiired ning osavad ja teevad omavahel head koostööd. Igas võistkonnas pidi olema neli poissi ja vähemalt kaks tüdrukut.
Gert Ellermaa sattus tuletõrjesporti tegema viis aastat tagasi tänu kooli teadetetahvlilt leitud informatsioonile. Treeningud ei toimu siiski mitte Põltsamaal, vaid Jõgeval ning Jõgeva komando päästja on ka noortele treeneriks. Kunagi tegutses ka Põltsamaal tuletõrjespordi huviring. Gert Ellermaa sõnul ei vasta Põltsamaa tuletõrjedepoo torn kõigile nõuetele, seal puudub treenimisvõimalus.
Võistlustel oli noortele ainult kaks ala
Võistlustel oli õpilastele kavas kaks ala: tuletõrjespordi teatejooks ja mootorpumbaga hargnemine. Mootorpumbaga hargnemises on tarvis vesi läbi pumba edasi voolikutesse juhtida ning survevee abil kaks postide otsa kinnitatud palli alla lasta. Tornid ehk postid, mille otsa pallid on kinnitatud, asuvad 45 meetri kaugusel stardijoonest. Pall tuleb alla lasta, olles tornist viie meetri kaugusel. Esmalt pidi aga imivooliku veevanniga ühendama, et pumba tööle saaks rakendada. Samuti tuli kinnitada hargmiku vaheühendused.
Põltsamaa võistlejal kulus selle ülesande sooritamiseks 27 sekundit. Nad käisid neid tegevusi enne koos tuletõrjedepoo juures harjutamas. Kuid seal tuli piirduda nii otseses kui kaudses mõttes kuiva trenniga.
Teine ala oli teatejooks joatoruga. Esimesel võistlejal tuli plangust üle ronida ning kaks voolikut rõnga sisse panna. Teisel joosta joatoruga üle poomi, kolmandal võistlejal läbida 100meetrine sirge ning selle lõpus kaks voolikuotsa ühendada. Neljandal tuli üks voolikuots ühendada hargmikusse ja teine joatorusse ning joosta vahetusalasse, kus ühendada joatoru lahti ja anda selle viiendale võistlejale üle. Viienda vahetuse võistleja kustutas tulekustutiga tule ning andis joatoru kuuendale vahetusele. Kuues võistleja jooksis joatoruga tornini ja ronis sinna üles.
Teatevõistluse läbimiseks kulus PÜG-i võistkonnal üks minut ja 20 sekundit. Mõlemad alad võideti teise koha saanud võistkonna ees kolme-nelja sekundiga.
Sandra Alusalu tõdes, et võistlusi, millest koolinoored osa võtta saaksid, oleks veel küllalt, aga igale poole minna ei jõua ja seetõttu tuleb teha valikuid. Kui mõne spordiala puhul on tajutav, et selles võib minna hästi, siis tasuks võimalusel kindlasti võistelda. Kui neis oskustes tugevamad õpilased kasvõi ainult ühel kooliaastal tuletõrjespordivõistlustel osaleda saavad, pakub see võimalust neil end proovile panna. Sandra Alusalu lausus, et kui Gert Ellermaa aitab tulevaks aastaks mõne praeguse kümnenda klassi õpilase väljaõpetada, siis tasub ka aasta pärast võistelda. Need õpilased, kes tulekustutiga tegutsemist said proovida, saavad sellega hakkama ka siis kui reaalselt vaja.
TOOMAS REINPÕLD
