Põltsamaa muusikakooli juhib alates käesolevast õppeaastast põline Võhma elanik ja haridustöötaja Hannes Männik.
Tänavu suvel teatas kauaaegne Põltsamaa muusikakooli direktor Anne Kaus, et loobub muusikakooli juhi ametist ja jääb pensionile. Seetõttu kuulutati Põltsamaa muusikakooli direktori ametikohale välja konkurss.
Tuttav kutsus kandideerima
Tänavu juunis tegi Võhmast pärit Põltsamaa muusikakooli kitarriõpetaja Reigo Tõnisson Hannes Männikule ettepaneku kandideerida Põltsamaa muusikakooli direktori ametisse. Konkursil osales ta arvates, et ega selle tõttu tema jaoks veel midagi mutunud ole. Tõsine muutus Männiku jaoks saabus siis, kui anti teada, et ta on kandidaatide seas esimene eelistus ja teda oodatakse vestlusele. Mees võttis veel veidi aega järele mõtlemiseks, sest ei teadnud Põltsamaa muusikakoolist rohkem, kui et seal on tugev puhkpilliorkester.
Vestlus Põltsamaa linnavalitsuses leidis aset vahetult enne kooli algust. Pärast vestlust ja kohtumist koolikollektiiviga otsustas ta loetud päevad enne kooliaasta algust Põltsamaa muusikakooli direktori ametis tööle asuda.
Hannes Männiku soov oli, et saaks koos Anne Kausiga kooliaastat alustada ‒ õpetajatel oleks kindlam tunne oma igapäevaste tööde juurde asuda. Muusikakooli juhtimine sarnaneb osaliselt üldhariduskooli juhtimisega ja see kogemus on Hannes Männikul olemas. Spetsiifilised muusikakooli juhtimisega seotud võtted lisanduvad ajapikku.
“Seda võin esmamulje põhjal kinnitada, et Põltsamaa muusikakoolis on hästi kokkuhoidev kollektiiv, pingeid ei tundu olevat ja see on väga oluline aspekt.ˮ Otsustamise muutis lihtsamaks ka meeldiv kohtumine Põltsamaa linnavalitsuse esindajatega. “Need kohtumised lõid mulle kindlustunde sellesse ametisse asumiseks,” rääkis Hannes Männik.
Ehkki tõdes, et esmapilgul koges ta ka pisut ehmatavaid tõsiasju, näiteks fakti, et muusikakooli ruume köetakse veel 12 ahjuga ja palgal on ahjukütja. Teisalt toob ahiküte vastse koolijuhi hinnangul koolile erilist soojust, mis kandub edasi nii lastesse kui õpetajatesse.
Uuele direktorile tundub, et see maja on õpetajatele ja õpilastele ajapikku armsaks saanud. Samas usub ta, et pikemas perspektiivis tuleb koolihoonega siiski midagi ette võtta.
Seitsmekordne Eesti meister kolmikhüppes
Hannes Männik ütles, et on Võhmas sündinud ning elutee on ta hiljem sinna tagasi toonud. Aastal 1984 lõpetas ta Võhma keskkooli. Peale Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna lõpetamist 1990. aastal oli Hannes Männikul võimalus minna tööle Tartusse. Tal oleks seal tulnud tõsiselt treeneritööd tegema hakata. Männik on seitsmekordne Eesti meister kolmikhüppes. Mehe enda sõnul jäi tal spordis rahvusvahelisele tasemele jõudmisest puudu pisike samm.
Ometi valis ta Võhma kooli. Seal on ta töötanud erinevates ametites. Alguses küsis noor ülikooli lõpetanu endale tööd staadionimeistrina. Ta oli kuulnud, et staadionimeister on ametist lahkunud. Talle tundus, et siis on tal palju vaba aega, sest ega seal staadionil tegelikult muud eriti teha polnud kui muru niita ja praht kokku korjata. Direktor ei pidanud mõistlikuks olukorda, kus noor kõrgharidusega inimene hakkab ainult muru niitma, ta ühendas staadionimeistri ametiga ka ainetundide andmise ja klassijuhataja kohustused. Mõistagi tuli tal, kui kehakultuuri teaduskonna diplomit omaval inimesel, hakata kehalise kasvatuse tunde andma. Ülikooli oli ta läinud sooviga õppida kergejõustikutreeneriks, kuna õppekavas oli pedagoogika, sai tema ametinimetuseks õpetaja-treener.
Treeneri töö kandis head vilja
Aastatega tekkis Hannes Männikul Võhma koolis töökohustusi juurde ja ta töötab seal veel praegugi IT-valdkonna administraatorina. Alates 1995. aastast hakkas ta kooli arvutitega tegelema ja andis ka arvutiõpetuse tunde. Nüüd on küll sellele ametikohale konkurss välja kuulutatud, aga kuni ametisse kedagi ei ole leitud, tahab ta Võhma koolile IT-valdkonnas jätkuvalt toeks olla.
Ta pole kaotanud sidet ka spordiga, on alaliselt spordiringe juhendanud ning noorsportlasi kasvatanud. Juunioride klassis on tema käe all harjutanud noored tublisid tulemusi saavutanud, sealhulgas juunioride meistriteks tulnud, ent enne täiskasvanute tasemele jõudmist siiski enamasti sporditegemisest loobunud.
Alles mõned aastad tagasi oli Hannes Männiku poeg suurte lootustega sprinter, aga tervisemured hakkasid kimbutama ja enam ta sporti edasi teha ei saa. Üks noormees jõudis siiski ka täiskasvanute kolmikhüppes pronksmedalini, aga ka temal tekkisid probleemid jalgadega.
Täitis ajutiselt Võhma koolijuhi kohutusi
Kui Võhma kooli direktor 2013. aastal lapsehoolduspuhkusele läks, kuulutati sellele ametikohale konkurss. Hannes Männik konkursil ei osalenud. Kuna kandidaatide seast sobivat ei leitud, pöördus Männiku poole tollane Võhma linnapea, Põltsamaalt pärit Avo Põder, kes palus tal direktori ametisse asuda. Männiku jaoks juhtus olema niisugune hetk, kus tema käe all harjutanud kergejõustiklaste rühm oli just kooli lõpetanud ja uusi sellise tasemega sportlikke noori polnud peale tulemas. Seetõttu otsustas ta pakutud töökoha vastu võtta ja töötas direktoriametis kaks aastat.
Sel ajal tegutses Võhmas veel gümnaasium. Õpilaste vähesusest tulenevalt tuli direktor Hannes Männikul langetada Võhma kooli jaoks karm otsus ja gümnaasiumi tegevus lõpetada. Võhma kooli direktoril tuli ühtlasi olla ka kohaliku muusikakooli juhiks, kusjuures koormusest 0,8 ametikohta moodustas üldhariduskooli juhtimine ja 0,2 kohta muusikakooli oma. Peale direktori lapsehoolduspuhkuselt naasmist asus Männik uuesti tööle kooli infojuhi ametisse.
Seejärel kutsus Tonio Tamra teda kandideerima Viljandi muusikakooli õppealajuhataja ametikohale. Hannes Männikule tundus, et ta ei ole õppealajuhatajaks õige inimene, aga ta suudeti läbirääkimiste käigus ümber veenda ja nii asuski mees Viljandi muusikakooli tööle. Sinna juhtus ta hetkel, mil Viljandi muusikakooli hoones olid käsil remonditööd ja kool tegutses ajutisel pinnal endise kutsekooli ruumes. See tekitas mulje nagu oleks Viljandi muusikakooli näol tegemist väga suure kooliga, ehkki õpilaste arv oli veidi alla 300.
Viljandi muusikakooli õppealajuhatajana töötas ta aastatel 2015-2016. Õppealajuhatajaametis töötamine osutus talle kasulikuks, sest ilma muusikakoolis töötamise kogemuseta poleks ta tõenäoliselt Põltsamaa muusikakooli direktori ametisse kandideerinud.
Loodab kaua direktori ametis püsida
Muusikaga on Hannes Männikul oma elus siiski mõnevõrra kokkupuutumist olnud ‒ ta on omal käel kitarrimängu õppinud, oskab akordidega oma laulu saata. Praegu laulab ta kahes kooris, millest üks on Võhmas tegutsev segakoor Leelo ja viimased kaks aastat on ta ka Viljandimaa kammerkoori liige. Kolmapäeval aset leidnud jutuajamiselt kiirustaski ta kammerkoori hooaja esimesele proovile. Nüüd ei teagi ta täpselt, kas kammerkooris laulmist jätkata või mitte, sest logistiliselt muudab see elu päris keeruliseks. Tegelikult on tal koorilaulja staaži siiski üsna napilt, sest vaid aasta enne suurt laulupidu meelitati ta Võhma Leelo koori, mille liikmena ta ka laulupeol käis.
Võhma ja Põltsamaa vahet sõitmine pole probleem, sest kohale jõuab 20-25 minutiga. Hannes Männik on ennast Võhmaga tõsiselt sidunud, sest on alates 2004. aasta sügisest seal majaomanik. Mees tõdeb, et kui praegu tahaks oma elukohta muuta, siis kinnisvara hindu arvestades oleks see üpris keeruline. Isegi Põltsamaaga võrreldes ei ole Võhma kinnisvarahinnad konkurentsivõimelised, suurematest linnadest rääkimata.
“Minu Tallinna keskturu juures elaval pojal kulub Viimsi kooli sõitmisele kauem aega kui minul Võhmast Põltsamaale,” nentis Hannes Männik. Oma praegust ametit silmas pidades tõdes vastne koolijuht, et muutused tema elus sünnivad pika ja põhjaliku kaalumise järel. “Kui saan siin kindla rütmi sisse ja minu tegevusega rahul ollakse, siis ei ole ma siit ära tormamas. Minus on ka piisavalt lojaalsust ja selle muutmiseks peaks mulle kusagilt ikka väga hea pakkumine tehtama. Samas sõltub kõik sellest, kas ka Põltsamaa linna juhid, siinse muusikakooli õpetajad ja lapsevanemad minuga rahule jäävad.”
TOOMAS REINPÕLD
