Põltsamaa muuseumi kahekümnes sünnipäev on nüüdseks ajalugu

Põltsamaa muuseum on tegutsenud juba kahe aastakümne vältel ja sel puhul oli möödunud nädalal põhjust pidugi pidada.

Põltsamaa Lossi restorani kogunenud pidulisi tervitas Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav, kes avaldas siirast head meelt selle üle, et nii suurel hulgal inimesi on pidanud vajalikuks ja leidnud ka võimaluse tähtpäevale tulla. Tänava sõnul oli muuseumi töötajate jaoks juba talvel selge, et pidu tuleb, aga nad ei teadnud veel tükk aega, millisel moel sünnipäeva tähistada. Muuseumi juhataja ütles, et Põltsamaa muuseumi kümnes sünnipäev tundus neile väga tähtis, aga kahekümnes mitte nii väga. Kuid arvukas muuseumi sünnipäevale saabunud külaliste hulk tõestas, et küllap on ka muuseumi kahekümnes sünnipäev nii kohalike kui kaugemalt tulnud külaliste jaoks ikka oluline.

Väikselgi kohal peab oma muuseum olema

Rutt Tänav tõdes, et küllap peab ühel väikesel kohalgi oma muuseum olema, sest ka väikelinnal ja selle lähiümbruskonnal on vaja oma ajalugu mäletada ja seda tulevaste põlvede jaoks võimalikult hästi säilitada. Pealegi veel nii rikkaliku ajalooga paigas nagu seda on Põltsamaa.

Aastal 1926 asutati Põltsamaal oma muuseum, aga sõja ajal või vahetult enne seda muuseum likvideeriti ja pika nõukogudeperioodi vältel seda ei taastatud. Peale Eesti taasiseseisvumist oli tarvis paljusid inimesi veenda ja uskuma panna, et nüüd on aeg Põltsamaa muuseum uuesti elule aidata. Selleks korraldati kodukandi päevi, muuseumitunde, paigaldati mälestuskivisid ja -tahvleid ning see kõik kulmineerus kohaliku muuseumi asutamisega.

Paljud, kes aitasid Põltsamaale uuesti muuseumi asutada, on praeguseks meie seast lahkunud. Neist tuleb tingimata meenutada koduloouurijat Elle Kulli, tehnilise ajaloo talletajat Evald Põldmaad, turismiinfopunkti juhatajat Helle Niglast ning muuseumi loomise eest kõige jõulisemalt võidelnud Tiiu Pihlakat ning Heino Joosti.

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tänas inimesi, kes nüüd juba kaks aastakümmet tagasi otsustasid Põltsamaale muuseumi luua ning selleks ka tugevat eeltööd tegid. Nad hoolitsesid selle eest, et nii piirkonna ajalugu kui tänapäev saaks talletatud ja järeltulevatele põlvedele edasi antud.

Nutika ruumi võimalikkusest Põltsamaa lossis

Põltsamaa muuseumile tervitusi tooma tulnud Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak lausus, et muuseumi asutamine Põltsamaale on tõeliselt suur tegu. Ta juhtis piduliste tähelepanu sellele, et Põltsamaa piirkond on ajalooliselt Viljandi maakonda kuulunud ja arvas, et küllap need ajaloolised piirid kord ka taastatud saavad.

Muuseum on Viljandi muuseumi juhi sõnul ajaloolise mälu hoidmise paik ja eestlaste jaoks äärmiselt vajalik. Põltsamaa käsitööseltsi juht Anne Ütt lausus, et tema läheks vist küll tänavale piketeerima kui muuseumi elu ohtu satuks. Ta ei tahaks kättki sellisele inimesele anda, kelle arvates Põltsamaale muuseumi vaja pole.

Väga huvitava ettekandega esines pidulistele arhitekt Maria Alnek, kes tutvustas oma magistritööd “Nutika ruumi võimalikkusest Põltsamaa lossis.”

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus