Põltsamaa linnuse vallikraave hakkavad puhastama valgeamuurid

Paljude Eesti veekogude järjest suuremaks probleemiks on saamas veekogudes vohav veetaimestik, mille tõttu veekogud kipuvad kinni kasvama. Sama kehtib ka Põltsamaa linnuse vallikraavide kohta. Nüüd on plaanis lahendada olukord valgeamuuride abiga.

Otsides lahendust Põltsamaa linnuse vallikraavide veetaimestiku vohamise peatamiseks jõuti n-ö loodusliku puhastamise võimaluseni, kus kraavide puhastajateks saaksid kalad ‒ valgeamuurid. Just niisugust võimalust vallikraavide kinnikasvamise vastu on soovitanud kasutada kalateadlased.

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tõdes, et sai soovituse linnuse vallikraavide puhastajatena valgeamuure katsetada Juuru kandis elavalt sugulaselt. Ta arutas seda ka Põltsamaa linnavalitsuse ja jahiseltsi liikmetega, kes ideed toetama asusid. Et laialdasemat tähelepanu saada, otsustati välja pakkuda võimalus igal inimesel osta mõni kala, tehes selleks oma annetuse. Linnapea sõnul tunneksid vähemalt need, kes on selle ettevõtmise heaks annetanud, vallikraavide seisukorra ja seal elavate kalade vastu tõsisemat huvi. Ta peab väga oluliseks, et kohalikud ja ka miks mitte ka kaugemal elavad endised põltsamaalased, saaksid kaasa rääkida oma kodupaiga looduskeskkonna kujundamises. Aiaots ütles, et ega temagi oska kinnitada, kui see hästi idee tööle hakkab, aga kui ei proovi, ei saagi teada.

Vanemad kohalikud teavad rääkida, et linnuse vallikraavides asuski omal ajal kalakasvatus. Vallikraavi kaladega asustamise muudab lihtsamaks asjaolu, et seda on küllalt lihtne jõest isoleerida. Põltsamaa abilinnapea Aivar Aigro on sellel eesmärgil tellinud juba Põltsamaa metallitööstusest Kitzinger-Progress metallrestid, mis tõkestavad vallikraavis elavate kalade pääsu jõkke.

Valgeamuurid plaanitakse osta Härjanurme kalatalust, mille peremees Aarne Liiv käis juba Põltsamaal olukorraga tutvumas. Põltsamaa linnuse vallikraavisesse plaanitakse Härjanurme kalatalust ümber asustada ca 300 valgeamuuri. Kõik lahked inimesed on oodatud panustama rahaliselt valgeamuuride ostmiseks, et Põltsamaa linnuse vallikraavid lõpuks vohavast veetaimestikust vabaks saaksid. Infot annetamise võimaluste kohta saab Põltsamaa linnavalitsuse kodulehelt.

Härjanurme kalatalu omaniku Aarne Liivi sõnul on nemad valgeamuuri oma tiikides kasvatanud juba umbes 15 aastat. Kalatalu peremees lausus, et valgeamuurid on nende tiigid veetaimestikust üsna puhtaks söönud ning selle piir taandub kalda suunas. Kalatalu tiikides kasvab üsna kõva kõrrega pilliroog, mille puhul tundus, et nendest ükski kalaliik jagu ei saa. Pilliroost on järele jäänud vaid pliiatsi otsa meenutavad tüükad. Päevas on täiskasvanud valgeamuurid võimelised sööma koguseliselt umbes kolm korda rohkem veetaimi kui ise kaaluvad. Valgeamuurid on appi võetud ka Võrtsjärve veetaimestikust puhastama.

Liivi kinnitusel on valgeamuur väga hea kala toiduks ning seda süüakse maailmas väga suurtes kogustes, eriti just Kagu-Aasias. Maailmas on valgeamuur ökokultuuri toodangu poolest karpkala järel teisel kohal. Peipsist ja Võrtsjärvest on välja püütud 14 kuni 20 kilogrammi kaaluvaid valgeamuure. Eestis valgeamuurid nii kiiresti ei kasva nagu soojema kliimaga piirkondade veekogudes. Linnuse vallikraavidesse asustatavad kalad peaksid kaaluma ikka üle saja grammi. Ideaalsed oleksid ümberasustamisel 200-400 grammi kaaluvad kalad. Aarne Liivi sõnul oleneb valgeamuuride kasv temperatuurist ja ta märkis, et 10-15 aasta pärast tuleb vallikraavides elavad kalad asendada uutega.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus