Eelmisel aastal Tallinnas teoks saanud messil Maale elama osales ka Põltsamaa piirkonna esindus, kuid et tulemus oli piirkonnale nullilähedane, otsustati tänavu messile mitte minna.
Põltsamaa valla arendusnõunik Arvi Põldaas märkis, et huvi messil piirkonna vastu küll tunti, aga edasi ei tegutsetud.
“Põltsamaa kant vajaks põhjalikumat tutvustamist ka lõuna-eestlastele Tartus peetaval messil, sest meil on siin päris head hariduse omandamise võimalused nii üld- kui huvihariduse mõttes, lisaks võimalused sportimiseks, meelelahutuseks jne. Põltsamaal on ka terve hulk ettevõtteid. Messil võiksid lisaks omavalitsuste esindajatele kohal olla ka tööandjate esindajad, kes maale elama asuda soovijatele tööle saamise võimalusi tutvustaksid ja kellelt inimesed n-ö otseallikast neid huvitavatele küsimustele vastused saaksid. Maale võidakse vajada näiteks keevitajat või kokka, heal tasemel IT asjatundjat või sekretär-asjaajajat. Inimest huvitab eelkõige töökoht ja palk, seejärel laste ja perega seotud võimalused ning elukeskkond,” rääkis Põldaas.
Eelistavad külastaja rolli
Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik, messi Põltsamaa piirkonna esinduse eestvedaja 2015 Kadri Suni tõdes, et küllap vajutab seekordsele omavalitsuste poolsele leigele huvile oma pitseri plaanis olev haldusreform. “Pärast haldusreformi läbiviimist muutub oluliselt ka Maale elama mess. See kampaania on küllalt keeruline teema selles mõttes, et kui palju leidub siiski neid inimesi, kes täiesti tõsiselt mõtlevad linnast maale elama asuda,” nentis Suni.
Põltsamaa kandi omavalitsustes tunnistati, et tänavu võiks minna messi külastama ja vaadata seal toimuvat hoopis teise pilguga.
Maale elama kampaania ühe algataja ja eestvedaja Ivika Nõgeli sõnul pole mõtet loota, et kui ühel messil ei õnnestunud ühtki linnainimest oma valda või piirkonda elama meelitada, siis rohkem messile minna ei tasu. “Väga tugevalt tuleks maaelust huvituvaid inimesi aidata töökoha leidmisel, samuti lisasissetulekute võimaluste leidmisel, näiteks põllukultuure kasvatades.”
Võrumaale Rõuge valda on tänu pikaajalisele Maale elama kampaaniale üsna aktiivselt linnadest ümber asutud. Kampaania eestvedaja sõnul on selline turundus väga pikk protsess. Kui tekivad suuremad ning tugevamad vallad, siis suudetakse ka sellesse kampaaniasse rohkem raha panustada. Kampaania on tekkinud küll entusiastlike inimeste eestvedamisel ja seda on korraldatud vabatahtlikkuse alusel, ent lõputult pole niisugusel moel jätkata võimalik.
Kui messile saata kohustuslikus korras paar ametnikku, kes seal lihtsalt voldikuid jagavad, siis ei saa ka heale tulemusele loota.
Ivika Nõgel on veendunud, et mida mitmekülgsema ja laiapõhjalisema esindusega üks või teine vald või piirkond messile välja läheb, seda suurem on võimalus endale head reklaami teha. Nõgeli kinnitusel on linnainimeste huvi maal elamise kohta infot saada üsna tõsiseltvõetav. Samas pole kohapeal sama suurt huvi neid informeerida ja vastu võtta. Nõgeli sõnul on omavalitsused kui selle kampaania üks osapool väga tõsiselt seotud haldusreformiga ja nende huvi on keskendunud sellele teemale. Tema kinnitusel ei huvita maale kolida soovivat linlast mitte tulevane suurvald, vaid pigem vald selle praegustes piirides või osa sellest.
Väga suureks abiliseks ja infoallikaks maaelust huvituvale linlasele on märkimisväärselt uuenenud portaal Maale elama. Sealt saab maaelu vastu hvi tundev inimene väga olulise osa infost kätte ning lisaks saab ta seda messilt, kus ta saab konkreetsete piirkondade esindajatega silmast silma kohtuda.
Ankeedi saab jätta portaali
Maaelust huvituvatel linlastel on võimalik jätta ennast tutvustav ankeet Maale elama portaali, kus vastavate kogukondade esindajad saavad nendega ühendust võtta. Loomulik oleks, et kohapeal on sel juhul välja pakkuda ankeedis soovitud töökoht, elukoht, lasteaed, kool, huviringid jne. Selliseid ankeete on portaalis juba paarisaja ringis ja need on maandunud mitmete kogukondade postkasti.
Ivika Nõgeli sõnul võiksid Lõuna-Eesti maakonnad Maale elama messil osaledes just Tartut eelistada, ja kui leitakse mõni tõsiselt huvitatud pere, siis tuleks keskenduda just neile, mitte püüda suhelda korraga väga paljudega. Väga professionaalselt on tegelenud kõnealuse kampaaniaga Misso ja Värska vald ning Nõgeli hinnangul tasuks just neilt eeskuju võtta.
Väikelinnas elamisest huvitatuid vähe
Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunikule, messi Maale elama Põltsamaa piirkonna esinduse eestvedajale Kadri Sunile näitas aastatagune kogemus, et need, kellel oli tõsisem soov linnast ära tulla, huvitusid elamisest maal, mitte väikelinnas. “Seetõttu peaksid messile minemise otsuse langetama Põltsamaa valla esindajad. Mullu said messil kirja ca 30 noore pere ootused ja mõtted ning nendes väljendati otseselt soovi asuda elama maale, mitte väiksemasse asulasse. Ühelt poolt on maaelust huvitujatel võimalik ka ilma messil käimata vajalik info kätte saada, teisalt reklaamivad erinevate paikkondade esindajad seal ennast oskuslikult näitavad oma piirkonda ligitõmbavana. Ent see ei tähenda, et sellel messil ei peaks osalema ja oma piirkonda huvilistele tutvustama.”
Maaelu saab parandada tegude, mitte mugavusotsustega
Põltsamaa valla arendusnõunik Arvi Põldaas tunnistas, et tema kui maaelaniku hinnangul tasuks pigem teha propagandat selle nimel, et praegused maainimesed sinna jääksid ja ära ei läheks. “Riigi pilk võiks olla tõsisemalt suunatud nendele, kes veel maale elama on jäänud. Ikka selle eesmärgiga, et need viimasedki sinna alles jäänud maaelule käega ei lööks. Kui riigi tasemel julgetaks langetada maaelu osas tõsiseid, mitte lihtsalt mugavusotsuseid, siis saaks maaelu palju paremaks muuta.”
TOOMAS REINPÕLD
