Põltsamaa ametikoolist on koondatud 17 töötajat, kellest kolm avaldasid töösuhte lõpetamiseks ise soovi.
Järvamaa kutsehariduskeskuse (KHK) direktori, praegu ka Põltsamaa ametikooli juhi ülesandeid täitva Rein Oselini sõnul koondati kokku kümme ametikohta, sest kõik koondatud õpetajad ei töötanud täiskoormusega.
Aasta pärast tööta 20 õpetajat
Koondatute hulgas on põhiliselt administratsiooni esindajad ja üldainete õpetajad, kelle seas on ka mitmeid pensioniealisi.
Kui Põltsamaa ametikooli lõpetavad praeguse teise kursuse õppurid, jäävad sinna alles vaid mõned õpetajate töökohad. Seetõttu peab aasta pärast järjekordseks koondamiseks valmis olema kuni kakskümmend pedagoogi.
Rein Oselini sõnul tehakse koostööd kohaliku töötukassa esindajatega, et koondatud endale võimalikult kiiresti uue ameti leiaksid. Kui vahepeal midagi kardinaalset ei toimu, siis saab järgmise õppeaasta eel teoks järjekordne suurem koondamine.
Osa valmis Säreverre tööle asuma
Mõned koondatutest leiavad tööd Järvamaa kutsehariduskeskuses. Neli õpetajat on valmis Järvamaale tööle asuma: Säreveres asuvad tööle põllumajanduse ja kokanduse eriala õpetajad.
Kui selguvad lõplikud numbrid õpilaste vastuvõtmise kohta Järvamaa KHKsse, pole välistatud, et seal saavad tööd veel mõned õpetajad. Lõplikult selgub personaliga seonduv pärast seda, kui õpilaste vastuvõtmine Järvamaa KHKsse on lõpetatud.
Praegu ei tea veel ükski ametikoolide õpetajatest, kui suur koormus tal eeloleval õppeaastal on ja milline on palk. Veel pole teada, mitu õpperühma ühel või teisel erialal avatakse, mitme inimesega tuleb teha individuaalset õppetööd jne.
Näiteks kui sõiduõpetajal on 20 õpilast, on talle ette nähtud palk vastavalt sõidutundide arvule, kui ta hakkab aga õpetama 30 noort, siis tema palganumber kahekordistub.
Kutseõppeasutused on üle minemas uutele riiklikele õppekavadele ja nendest tulenevalt on ametikoolides töötavatel üldainete õpetajatel senisest väiksem töökoormus.
Ametikooli ei asunud õppima ühtegi noort
Hoopis problemaatilisem on olukord Põltsamaa ametikooli uute õpilastega. Soovi avaldas 15 noort ja neile öeldi, et õppetöö algab Paides või Säreveres. Üks Säreverre dokumente sisse viima läinud noormees teatas, et tema sõber õpib Põltsamaa ametikoolis ja ta tuleb sügisel siia üle. Seetõttu otsustas ka tema Säreverre õppima asuda. Põltsamaale ei asunud õppima ühtegi noort, kõik soovijad läksid Järvamaa kutsehariduskeskusse ja teistesse ametikoolidesse.
Tegelikult on Eestis välja kujunenud olukord, kus väljaspool suuremaid linnu asuvatesse ametikoolidesse tulevad õpilased alles augustikuu teisel poolel. See tähendab, et väiksemates asulates tegutsevatele ametikoolidele jäävad üle need õpilased, kes mujale sisse ei saanud. Eestis on jätkuvalt üsna palju gümnaasiume ja teisalt on koolinoori üldse võrdlemisi vähe.
Praegu käib kõikides õppeasutustes õpilaste pärast karm võitlus. Õpilasi napib ka ülikoolide kolledžites. Need kolledžid on üles leidnud väikesed maagümnaasiumid, kes samuti võitlevad ellujäämise pärast. Maagümnaasiumidele pakutakse koostööd, et seal hakataks õpilasi ette valmistama kolledžitele tarvilikuks ametiõppeks. Nii on tekkinud olukord, kus gümnaasiumid kipuvad ametiõppe turule.
Säreverest Põltsamaale praktikale
Samas lubas koolijuht, et aastani 2019 hoitakse Põltsamaa ametikoolis teatud tegevusi toimivatena, sest seal on olemas heal tasemel uus praktikakorpus, muu hulgas ka nüüdisaegne keevituslabor.
Põltsamaa kandis on aga liikvele läinud jutud, et ametikooli katlamaja võidakse sulgeda. Rein Oselini kinnitusel ei vasta need jutud tõele. Sellest katlamajast saavad ju sooja ka läheduses asuvad korterelamud, koolis pole veel õppetöö lõppenud ja ka kooli ruumid vajavad kütmist. Tõenäoliselt läheb see katlamaja edaspidi üle Põltsamaa vallale. Rein Oselini sõnul on tema telefoninumber avalik ning kuulujuttude vältimiseks oleks kasulik edaspidi informatsiooni tema enda käest küsida.
Tulevikus on plaanis hakata Säreveres õppivaid noori Põltsamaale praktikale tooma. Näiteks autotehnikuid, kes tuleksid siia paariks päevaks auto kerekeevitust õppima.
Pikemas perspektiivis on aga Põltsamaal keeruline toitlustamise ja majutamisega. Tõenäoliselt tuleb need küsimused lahendada kohalike ettevõtete baasil.
TOOMAS REINPÕLD
