Jõgevamaa põldudel on juba üle nädala kestnud koristustööd. Täpsed andmed selguvad tulevikus, kuid põua tõttu jäävad saagid tavalisest väiksemaks. Ilmastikust tingitud kriisi Eestis siiski välja ei kuulutata.
Taimemekasvatusjuht Tiina Tikkar koordineerib koristustöid Pajusi kandi põllumajandusfirmades: aktsiaseltsis Pajusi ABF, Pajusi Mahetootmise OÜ-s ja Pajusi Lihaveisekasvatuse OÜ-s.
„Koristustöödega alustasime 21. juulil varase talinisu „Fredis” põldudel. Põuakahjustused on ikka suured, seda tõestavad ka kollased laigud põldudel. Osa nisust on juba kuivatatud ja ka firmale Baltic Agro AS müüdud. Nisusorti „Fredis”, mida kutsutakse ka karvaseks talinisuks, sest tal on okkad küljes, kasvatasime 55 hektaril. Järgmisena hakkame koristama otra „Gaute”. Ka odrapõldudel on põuakahjustused tugevad,” selgitas Tikkar.
Teisipäeva hommikutundidel sadas Pajusi kandis veidi vihma. „Ega see midagi eriti aita, sest oleme ju viljakoristusega juba alustanud. Kui eelmine aasta oli äärmiselt vihmane, siis tänavu põuane. Nii et põllumehe jaoks kehv olukord on muutunud ühest äärmusest teise,“ sõnas Tikkar. Tema sõnul peab põllukultuuridest põuale paremini vastu lutsern, millel tugevad juured.
Põuakindel teravili on rukis
„Teraviljadest on ehk põuakindlam rukis, millel samuti sügavam juurestik. Pajusi Mahetootmise OÜ-s kasvatame maherukist, mida hakkame koristama arvatavasti augustis. Mahevilja eest makstakse ka kõrgemat hinda,“ ütles Tikkar ja lisas, et varsti hakatakse Pajusis ette valmistama ka kesa talirüpsi ja talinisu külvamiseks.
Jõgeva valla firmas Kerseli OÜ algasid koristustööd juuli keskpaigas talirüpsi põllul. „Saagi, mis kuivkaalus 2,3 tonni hektari kohta, oleme turustanud firmale Balitic Agro. Koristatud on ka talioder ja praegu kestab talinisu koristamine. Nisupõllule läksid kombainid ka eile keskpäeval. Loodame, et nisu saame müüa toiduviljana,“ ütles juhatuse liige Raul Pärendson ja lisas, et põllumehed vajaksid põuasel suvel abi ka riigilt. Kas seda antakse, ei tea, kuid tarvis oleks.
Kerseli OÜ põllud paiknevad Pikkjärvel, Visustis, Naval ja Mullaveres.
Jõgeva vallas Väljaotsa külas tegutsevas Lalluka osaühingus koristati esimesena rüpsi. „Ei saa öelda, et põud oleks rüpsipõllule just väga suurt kahju teinud. Järgmisena ootab ees talinisu ja suvinisu koristamine. Selle tööga me väga ei kiirusta, sest lähipäevadel sadu ei prognoosita. Nii on võimalik ka kuivatuskulusid kokku hoida,“ lisas Pärendson.
Põuakahjustused erineva astmega
Ehavere küla väikeettevõtja Marko Reinberg ütles, et tema pole veel viljakoristusega alustanud. „Põud tekitab aga muret lisaks kõigele seetõttu, et jõudsalt kasvavad ja arenevad kahjurputukad, näiteks kapsaöölased,“ lisas ta.
„Kui ühel õhtul põldu vaatasin, nägin seal kohutavalt palju kapsakahjureid. Tõhusaid mürke on praegu üsna harva saada, põhjuseks ka Euroopa Liidu nõuded. Aga Jõgevalt endise piimakombinaadi juures asuvast kauplusest sain ühte tugevat putukamürki,“ rääkis harrastuspõllumees Ülo Kuusk.
Jõgevamaa Põllumeeste Liidu eestvedaja Raul Soodla märkis, et põuakahjustused Eestimaal on erineva astmega. „Keerulisem seis on Lääne-Virumaal, Läänemaal ja osal Harjumaast. Jõgevamaal on oma mured: rohusööta napib ja teise niite järel on seda varutud vähem kui 50 protsenti vajaminevast söödast. Loodame kolmandale niitele. Loodetavasti saab korralik ka energiarikas maisisilo. Teraviljakoristuse ajaks soovime ikka kuiva ilma ‒ kokkuhoid tuleb kuivatuskuludelt ‒ abiks seegi.”
Raul Soodla selgitas, miks seoses põuaga pole Eestis veel välja kuulutatud kriisiolukorda. „Alati saab minna veel hullemini. Riik vaatab tervikut ja esialgu veel kriisiolukorda välja ei kuulutata. Nagu mainisin ‒ piirkondlikult on olukord erinev. Kindlasti mitte nii, et kuskil on kõik väga hästi ja kuskil väga halvasti,“ kommenteeris ta ja lisas, et on tarnelepingud ja sellest tulenevad tarnekohustused. Sealt edasi kohustused finantsasutuste ees. Koostöös kõikide pooltega saadakse raskustest üle. Kahjuks on ka selliseid juhtumeid, kus kokkulepetest kinni ei peeta ja mehesõna ei maksa.
„Koristuse järel ja ajal on oluline ka taliviljade külv ‒ ettevalmistused on juba alanud, natukenegi vihma annaks hea eelduse korralikuks seemne idanemiseks,“ kinnitas Soodla.
JAAN LUKAS
