Põllumehed alustavad kevadtöödega

Jõgevamaa põllumehed kavatsevad sel nädalal alustada esimeste kevadtöödega, milleks on lägavedu ja kunstväetise külvamine. Kevadtööde õigeaegne algus tagab ka parema saagi.


Aktsiaseltsi Pajusi ABF juhataja Lembit Paali sõnul on põllud esmasel vaatlusel talve rahuldavalt üle elanud. „Vegetatsioon pole veel suures plaanis alanud. Lähema kahe nädala vältel selgub, kui palju talivilju on talve üle elanud ja kui palju on vaja ümber külvata.”

Põltsamaa vallas asuva Mällikvere põllumajandusühistu juhataja Meelis Kaljuste rääkis, et esimene pool talvest oli üsna lootustandev. „Lumikate oli piisavalt paks. Eks ärevaks tegid ilmad neli-viis päeva tagasi, kui päeval olid soojakraadid, öösel aga 15-16 kraadi külma. Nii tekkisid põldudele suured loigud, mis teevad samuti kahju. Möödunud nädalavahetusel läks ilm soojaks. Kokkuvõttes paistab siiski, et olukord põldudel pole kõige viletsam.

Rapsi suuremad lehed on küll öökülmade ajal pruuniks läinud, kuid nende asemele kasvavad uued. Üldiselt on aga taliviljad hästi säilinud. Kõige kehvemateks võib lugeda hilisemaid nisukülve, mis ehk tarvis ümber teha.”

Mustvee valla põllumajandusettevõtte Ulvi Agro juhatuse liikme Endel Mäesepa sõnul on Avinurme kandis maad madalamad, kui mitmel pool mujal. „Praegu on seal maad ikka märjad ja soised, põllutöödega saab alustada hiljem.”

Lembit Paal lisas, et Pajusi ABF-il on esimeseks kevadtööks lägavedu. „Sügis oli vihmane, seepärast ei õnnestunud vedelsõnnikuhoidlaid tühjaks vedada. Vastu kevadet on nendes juba piir kriitiline, väga pikalt ei kannata sõnnikuveoga oodata. Kui vanajumal ilma annab, siis loodame lägaveoga alustada käesoleva nädala lõpul.

Oleme suhteliselt konservatiivsed, uute põllukultuuridega pole eriti katsetanud. Selleks pole ka erilist vajadust, sest  800-900 hektari suurune teraviljapind ei võimalda suuri muudatusi ette võtta. Tänavuseks uudiseks on aga silomaisi pinna vähendamine võrreldes eelmise aastaga poole võrra. Nimelt jäi eelmise aasta söödavarust palju järele. Kui eelmisel aastal oli maisi ligi 300 hektaril, siis nüüd külvame seda 150 hektarile,” ütles ta.

„Kui põllud kandma hakkavad, läheb meil lahti väetisekülviks, millega loodame alustada käesoleva nädala lõpus või järgmise alguses. Külvame hernest ja uba, seejärel varast otra, siis nisu ja rapsi. Uba läheb 50 ja hernes 150 hektarile. Kui kevad kuiv tuleb, on oluline, et külvid kiiresti maha saaksid. Nii on kindlam,” rääkis Mällikvere põllumajandusettevõtja Meelis Kaljuste.

Ka Endel Mäesepp planeerib firmas Ulvi Agro esimeseks kevadtööks väetisekülvi. „Pool väetist kavatseme külvata tavakülvikuga ja pool kombineeritult koos seemnega. Ulvi kandis kasvatan tänavu põhiliselt suviteravilja ja rapsi. Põllumaad on mul ka Väike-Maarja kandis,” lausus ta.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus