Põllumeestel hein tehtud

Soodsaid ilmasid arvestades jõudsid eelmisel nädalal paljud loomakasvatusele orienteerunud põllumajandusettevõtted varuda kogu tarviliku koguse kuiva heina.


Möödunud neljapäeval hakati heina tegema veisekasvatusega tegelevates Pajusi kandi põllumajandusettevõtetes aktsiaseltsis Pajusi ABF ja osaühingutes Pajusi Lihaveisekasvatus ning  Pajusi Mahetootmine. Põltsamaa jõe kaldal asuvatel Pajusi, Kõrkküla ja Luige luhtade heinamaadel, kus rohi kasvab looduslikel tingimustel, alustas niidukiga tööd masinamees Aivar Etulaid. “Liblikaks” kutsutud niiduk võimaldab niita üheaegselt kahe seadmega. “Plaanitud ajaks korraliku heina saamiseks ongi kõige olulisemad kuiv ja päikesepaisteline ilm, masinate korrasolek, sest rikkeid võib alati ette tulla. Kui vähegi võimalik, püüame rikked oma jõuga likvideerida. Niitmiseks vajaliku tehnika oleme ostnud mõned aastad tagasi,” rääkis kolme põllumajandusfirma taimekasvatusjuht Tiina Tikkar. 

Külmad ilmad takistasid rohukasvu

Ettevõtete eestvedaja Lembit Paali sõnul jõuti uue nädala alguseks varuda peaaegu kogu hein, mis niita plaaniti. “Heinana söödame veistele põhiliselt luheaheinamaadel kasvanud rohu. Heinast, mis niidetud väärtuslikumatelt, muuhulgas proteiinirikkamatelt rohumaadelt, kus kasvas ristik, teeme eelkõige silo. Selleks vajaliku esimese niitega saime valmis jaanipäevaks. Silo valmistame enamasti auku, sest nii tuleb odavam. Rullisilo valmistame minimaalsetes kogustes,” ütles Tiina Tikkar ja lisas et silo saamiseks kavatsetakse teha nii teine kui ka kolmas niide.

“Varutava rohusööda kogus jääb tänavu eelmise aastaga võrreldes mõneti tagasihoidlikumaks. Vähesest vihmast ja jahedast kevadest tingituna oli rohukasv väiksem. Paljud põllumehed on kurtnud, et tänavu olid maad kõvad ja mitte üldse käärinud,” lausus Tikkar.

“Kvaliteedilt tänavune hein eelmise aasta omale alla ei jää. Hästi on kulgenud ka närvutamine. Heina püüame teha nii palju, et vajadus selle sööda järele saab rahuldatud. Kui aga napib, kompenseerime siloga,” lausus Paljusi põllumajandusfirmade zootehnik Kairit Vahenurm.

“Minagi annan oma panuse heinategemiseks. Minu kodu ümbrusest niidetud heina saab endale naabrimehe hobune, kelle nimi on Aurora,” ütles Pajusi ABFi ehitusjuht Heino Puide. 

Kuiv hein läheb enamasti vasikatele

Palamuse valla põllumajandusettevõttes aktsiaseltsis Evemar lõpetati heinategemine laupäeval.

“Tegime heina mõnevõrra vähem kui möödunud aastal, sest mullust heina on veel alles. Millised kogused vajalikud, selle üle konsulteersin zootehnik Pilvi Värnikuga. Kõige rohkem anname heina vasikatele,” rääkis juhataja Mati Evert. Ta märkis, et juulikuu esimese nädala ilmad olid heina niitmiseks tõeliselt soodsad.

Sadala kandis asuva Miku talu peremees Sulev Tutt ütles, et silo tegemiseks sai selles majapidamises esimene niide valmis 4. juuni paiku. “Valmistame augusilo, mille kvaliteediga võib rahule jääda. Eelmisel nädalal käis aga täie hooga heinategu. Meie talul on ligi 20 hektarit maad silo ja samapalju ka heina tegemiseks,” lausus väikeettevõtja.

Eelmisel nädalal lõpetati heinategu Põltsamaa valla osaühingus Viraito. “Nagu alati panime heina rulooni. Heina teeme ikka vasikatele. Samuti saavad seda lehmad, kellel on probleeme seedimisega,” ütles juhataja Toivo Kens. “Silo tegemiseks alustame aga nädala pärast teise niitega,” teatas ta.

Toivo Kensi sõnul paiknevad Viraito heinamaad Imaverest kuni Esku kandini.    

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus