Põllumeeste maksetähtajad aina lühemad

Paljud põllumajandustootjad külvavad tänavu kevadel sama suurele pinnale nagu eelnenud aastatelgi ja plaanivad mõnd põllukultuuri varasemast rohkem kasvatama hakata. Mitmes firmas võetakse tänavugi kevadtöödeks laenu. Murelikumaks teeb asjaolu, et väetiste, taimekaitsevahendite ja masinaosade müüjad on maksetähtaegu lühendanud.


Põltsamaa kandi Mällikvere Põllumajandusühistus on väetised kevadtöödeks varutud ja reedel toodi ettevõttesse uus kaheksameetrine külvik, mis toodetud firmas Pöttinger Vitasem.

“Vana, juba kulunud külvik vajas pidevalt remonti. Uuel on ka töölaiust kahe meetri võrra rohkem. Kavatseme osta ka nüüdisaegse adra,” rääkis firma tegevjuht Meelis Kaljuste.

“Poole meie külvipinnast hõlmab talvili, mis on hästi talvitunud. Peaasi, et kevadised öökülmad põlde kahjustama ei hakka,” lausus ta.

Kaljuste sõnul suurendatakse tänavu herne külvipinda. “Sarnaselt teraviljaga kasvatame ka hernest müügiks. Sellel on mitu head omadust: esiteks parandab see mullaviljakust, teiseks peab keskkonnanõuete täitmiseks liblikõielisi kasvatama. Hernes on igati sobiv tehniline kultuur, sügisest lamandumist silmas pidades tuleb aga koristamisel arvestada mõningase riskiga,” lisas ta.

Taimekasvatuses järele ei anta

Torma valla osaühingus Vaiatu Agri jääb külvipind sama suureks nagu eelmisel aastal. ”Rapsi ja teravilja kasvatame kokku ligi 850 hektaril,” ütles juhataja Andrus Paloots. ”Piimatootmisel tuleb jätkuvalt leppida omahinnast madalamate hindadega. Seepärast on tulnud ka lüpsikarja vähendada ja pidime koondama kümme töötajat. Taimekasvatuses me aga järele ei anna ja püüame selles valdkonnas töötada maksimaalselt. Teravilja ostmiseks on tulnud senisest kõrgemate hindadega pakkumisi. Samuti võib suurem saak kompenseerida kehvema hinna.”

Põltsamaa valla firma Vitsjärve Põldur OÜ juhataja Tanel Tõrvand ütles, et kevadise külvipinna lõplik suurus sõltub sellest, kui palju naabersigalast läga saab. “Teravilja kasvatame müügiks,” ütles ta.

Laenu võetakse vähem

Aktsiaseltsi Pajusi ABF juhataja Lembit Paali sõnul on mitmed põllumajandusfirmad, ka nemad, kevadtöödeks ikka laenu võtnud ja teevad seda ka tänavu. “Sel aastal võtsime laenu vähem, sest madalama piimahinna tõttu tuleb kitsamalt läbi ajada.”

Paal selgitas, et laenu taotlemisel pakkumisi üldiselt ei võeta, sest iga firma pöördub laenamiseks selle panga poole, kus iga päev arveldab. “Pangad pole laenu andmisega kitsid, põhjuseks põllumeeste hea renomee. Laenud on korrektselt tagasi makstud ja nii-öelda hapuks läinud laene tuleb selles sektoris harva ette. Pankadele lisab kindlust ka põllumajandusfirmade truudus oma tegevuspiirkonnale, sest põllumehed on seotud  maa, metsa ja loomadega.”

Paal märkis veel, et mitmete põllutöödeks tarvilike kaupade müüjad on hakanud keerulisi majandusolusid arvestades varasemaga võrreldes lühemaid maksetähtaegu andma.

Meelis Kaljuste ütles, et Mällikvere Põllumajandusühistu laenu ei võta, küll aga kasutab masinapargi uuendamisel liisingut. “Võimalusel võtame laenu kütte ostmiseks,” ütles Andrus Paloots Vaiatu Agrist.

Tanel Tõrvandi sõnul pole Vitsjärve Põlduril plaanis kevadtöödeks laenu võtta. “Kui laename, siis maa ostmiseks,  kui selleks peaks võimalus tekkima ja pakkumisi tuleb,”   lausus ta.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus