Põllumajanduslik ettevõtlusmaastik sisaldab endast üsna erinevaid ettevõtteid alates väiketaludest ja lõpetades tõeliste suurtootjateni ja nii palju kui on erinevaid põllumehi on ka erinevaid arusaamu riskide olemasolust ja riskijuhtimise meetoditest ja vajadustest.
Kui mulle tehti ettepanek rääkida põllumeeste suurkogul riskijuhtimise olulistest meetmetest, mida põllumees praegu vajab, siis andsin kergemeelselt nõusoleku. Veidi uurides ja oma kolleegidega nõu pidades jõudsin tõdemuseni, et tegemist on keeruka ja komplitseeritud teemaga. Taas tuleb tunnistada, et vanasõna – kaks eestlast ja kolm arvamust – peab siingi paika.
Aga püüan siiski kogutud muljetest, oma ettvõtte kogemustest ja erinevatest kirjasõnas avaldatud arvamustest ja uuringutest väikese kokkuvõtte teha.
Tagajärgedega peame ise toime tulema
Põllumajandustootja olulisust majanduses ja ühiskonnas on ilmselt raske üle hinnata. On ju põllumehe roll tagada elanikkonna toiduga varustamine, tänu põllumajandusele säilib maapiirkondade elujõud ja mitmekesisus, meie ülesanne on kaitsta sektori traditsioone ja tavasid, mistõttu põllumajanduslik tootmine ja maaelu peaks riigi seisukohalt olema võtmetähtsusega.
Eesti põllumajandus on viimasel kümnendil tormiliselt arenenud, piimanduses oleme Euroopa tootjate tipus, kiiresti on arenenud teraviljasektor. Möödunud aastal kasvatati statistikaameti andmetel Eestis teravilja 348 000 hektaril. Teravilja kasvupind kokku on viimase viie aasta jooksul kasvanud ligi 58 000 hektari ehk 20 protsendi võrra.
Samas varitsevad põllumajandustootjat kõikjal risk ja ebakindlus: ettearvamatud ilmastikutingimused, poliitilised tegurid, mis võivad oluliselt vähendada ekspordi nõudlust, tootmis- ja turutsüklite hooajalisus, pidevalt muutuv kodumaine ja rahvusvaheline toidu- ning põllumajanduspoliitika ja järjest suurenev volatiivsus maailmaturul.
Siinkohal tasub meentada 2014. aastal alanud nn piimanduskriisi, kus rahvusvahelise kogukonna ühise otsusel tõid Venemaale kehtestatud sanktsioonid endaga kaasa Venemaa kehtestatud kaubandusembargo EU liikmesriikidele, mis omakorda viis tõelisse kaosesse ka Eesti piimatootmise. Sanktsioonide kehtestamisel olime solidaarsed teiste riikidega, tagajärgedega aga pidme suuresti ise toime tulema.
Selleks, et olla edukas, peame kõigi nende teguritega toime tulema. Peab olema konkurentsivõimeline, omama head ülevaadet põllumajanduskeskkonnas toimuvast, oskama ennetada võimalikke probleeme ja vähendada nende kahjulikku mõju.
Väliskeskkonna ohte me ei kontrolli
Põllumajandustootmise arenguga on kasvanud ka tootmisega seotud riskid, mille juhtimisele peame pikaajalise edu ja ettevõtete jätkusuutlikkuse tagamisel üha rohkem mõtlema.
Põllumajandusaaduste kõikuvad hinnad sunnivad konkurentsis püsimiseks järjest enam otsima võimalusi tootmise efektiivsuse tõstmiseks.
Riskijuhtimise teema on ka põllumajanduspoliitika tulevikku puudutavates aruteludes muutunud üha tähtsamaks.
Maaülikooli õliõpilase Merilin Ratase magistritöös “Riskid ja riskijuhtimine Eesti põllumajandusettevõtetes.ˮ on riskijuhtimise teemat üsna põhjalikult käsitletud ja tööst selgub, et paremini tullakse toime ettevõttesiseste riskidega, mida saame saame ise mõjutada ja kontrollida, aga suuremateks riskideks Eesti põllumajandusettevõtetes on väliskeskkonnast tulenevad ohud, mida ettevõtted ise enamasti kontrollida ei suuda ja mille ärahoidmiseks otseselt midagi teha ei saa, kuid mis takistavad olulisel määral äritegevuse arengut.
Põllumees peab oluliseks koostööd teiste põllumajandustootjatega, sest toodangut koos müües või töödeldes ollakse suutelised pakkuma suuremaid tootekoguseid ja olla paremas positsioonis näiteks jaekettidega läbirääkimistes. Ühistegevus võimaldab suuremat spetsialiseerumist, ühisinvesteeringuid ja aktiivsemat osalemist põllumajanduskeskkonna kujundamises. Koos ollakse tugevamad partnerid, mitte konkurendid üksteisele. Tootjatevaheline koostöö hõlbustab toodete ja teenuste viimist uuele kvaliteeditasandile. Positiivste näidetena tahan esile tuua ühistuid Kevili, Viru Vili, Epiko, Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit ja veel paljusid, kes ühise tegutsemise tulemusena on kasvatnud põllumeete usku selle võimalikusesse.
Stabiliseerimisfondi pole seni asutatud
Et tekiks koostöövalmidus, on vajalik usalduslike suhete tekkimine ja iga üksiku põllumehe arusaam kaasnevatest riskidest ja ohtudest. Ühisest tegevusest on tihtipeale kergem rääkida, kui seda teha, kuna see nõuab omakasupüüdmatut eestvedamist, mistõttu sageli kasutatakse meedet ainult rasketel aegadel, näiteks turgude madalseisu ajal. Usalduse ja üksteisemõistmise proovikiviks kujuneb ilmselt ka riigi toel ehitatava uue ühistulise piimakombinaadi ehitus. Selle vajalikkuses ei kahtle keegi, samas arusaamad selle projekti elluviimise võimalikkusest on erinevad. Ka siin on märksõnaks usaldus.
Korduvalt on olnud arutlusel idee luua riigi osalusega äriühing või fond ja kuhu ka põllumehed saaksid vabatahtlikult panustada ja mille ülesandeks oleks pakkuda põllumajandusettevõtetele kriiside korral sissetulekute stabiliseerimise instrumente, mis kõrge riskitasemega põllumajandusäris on tootjate sissetulekute stabiliseerimiseks vajalikud. Selle stabiliseerimisfondi või äriühingu võiks luua ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juurde ja otsused tehtaks põllumeestest koosneva nõukogu heakskiidul.
Fondi või äriühingu ülesanneteks võiks olla võimaluse loomine põllukultuuride saagi kindlustamiseks. Siin võiks kasutada mujal riikides (näiteks Saksamaal) välja töötatud lahendusi, mis töötavad nii Lätis kui ka Leedus. Põlvkondade vahetusega või suuremate investeeringute tegemisel võiks ettevõtete rahastamisel kasutada riigi toetatud omakapitali investeeringuid.
Investeerimislaenu meede, mis võimaldaks kriiside korral tagasimaksed külmutada, näiteks kui toodangu hind langeb alla omahinna või alla kokkulepitud hinnataseme, näiteks 0,3 eurot/piimaliiter. Seda ideed on MES-i juht Raul Rosenberg korduvalt tõstatnud, kuid vaatamata mitme maaeluministri toetusele pole idee valitsuse heakskiitu leidnud.
Paremini saame hakkama riskidega, millede olemasolu me oleme endile teadvustanud ja mida saame mingilgi moel ise juhtida. Suurte üleilmaliste turukõikumiste mõjutamisel oleme aga võimetud, ja ainus, mida me nende mõjude leevendamiseks saame teha, on riske teadvustada ja mõjude leevendamiseks ühisel nõul ja jõul koos ühise eesmärgi nimel tegutseda, olgu selleks siis tootjate ühistegevus, uue fondi loomine tootjate sissetulekute stabiliseerimiseks või uue ühistulise piimakombinaadi ehitus.
LEMBIT PAAL, aasta põllumees 2016
Ettekanne 16. juunil Viljandis peetud põllumeeste suurkogust osavõtjatele
