Jaaniööl sõnajalaõit otsima minnes peaks igas seltskonnas olema kaine roolikeeraja, kes suudab ka kaaslasi alkoholiga piiri pidama ja mõistlikult käituma veenda.
Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov registreeris end möödunud nädalal Kuku raadio kampaania ajal selgeks grupijuhiks. “On väga oluline omada seltskonnas inimest, kes pakuks kõigile turvalisust. Et inimesed saaksid oma sõidud tehtud ja samas oleks keegi, kes jälgiks peolisi just selles mõttes, et keegi kogemata mingil põhjusel rumalusi ei teeks. Registreerisin end selgeks grupijuhiks esimest korda. Tunnustan kõiki, kes jaanipäeval pühenduvad lähedastele, sõpradele ja tuttavatele ning saavad neile võimalikult kasulikud olla.”
Võidupüha ja jaanipäeva peab tähistama, kuid seda kõike mõistlikult, üle pingutada ei maksaks, siis on ka järgmisel päeval hea üksteist näha, mitte üle elada traagilisi hetki, lisas politseijuht.
Viimase kolme aasta andmetele tuginedes saab öelda, et jaanipäeva paiku ei ole inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv Jõgevamaal suurenenud.
Kolm vaba päeva jaanipäeva ajal tähendavad, et politseil on sellel ajal palju tööd. “Avastame nendel päevadel palju liiklusalaseid rikkumisi, sest oleme väljas suuremate jõududega, jälgime ning rahustame liiklust ja tagame korda avalikus ruumis. Avastame nendel päevadel palju lubatud sõidukiiruse ületajaid. Umbes 84-85 protsenti aasta jooksul registreeritud väärtegudest ongi liiklusseaduse rikkumised.”
Dubolazovi sõnul toovadki kiirused meile tegelikult kõige raskemaid tagajärgi. Näiteks hiljuti sõitis üheksa kilomeetrit Tartust Jõgeva poole enne Lähtet bituumeni vedav veoauto paremale poole teelt välja, roolis oli joobes juht. “Tegemist oli kutselise juhiga, kes teenib iga päev suure veoauto roolis leiba. Inimene ei hooli üldse kellestki ega millestki, ta oli justkui tankiga keset teed. Hea, et ta ise väga palju viga ei saanud ja vajus paremale poole kraavi. Tõenäoliselt jäi mees magama. Juurdlus selgitab, mis tegelikult juhtus. Kui taoline surmaveok oleks põrganud kokku väikese sõiduautoga, võinuksid õnnetusel olla väga traagilised tagajärjed,” lisas politseijuht.
Tema kinnitusel suhtutakse joobes juhtidesse väga karmilt. Vabade päevade ajal, saadakse tuttavate ja sõpradega kokku, tarvitatakse alkoholi ja ei suudeta piiri pidada. Paraku tähendab see politsei jaoks töörohket aega. Tekivad peretülid ja kaklused, on palju lähisuhtevägivalda. “Kui kannatav pool tajub ohtu, siis tuleb helistada 112 ja probleemist teada anda. Perevägivallaga kokku puutunutele meeldetuletuseks, et Jõgevamaal on naiste tugikeskus, kuhu emad ja lapsed saavad varju minna ning seal muretult ohtliku aja olla.”
Õnneks teatavad inimesed politseile kahtlase sõidumaneeriga juhtidest aegsasti. Politsei püüab alati nendele teadetele reageerida. Näiteks aastal 2014 oli Jõgevamaal taolisi teateid 411, 2015 415, 2016 kokku 416. Enamik juhtidest on õnneks kained, kuid on olnud ka alkoholijoobes juhte. Inimesi, kes kahtlastest juhtidest teada annavad, politsei tunnustab.“Kui ei jõua reageerida Jõgevamaa politseinikud, reageerivad Tarumaa või Järvamaa mehed, me pöörame taolistele teadetele alati tähelepanu,” märkis Dubolazov.
HELVE LAASIK
