Märtsis alustas kümme Kaitseliidu Jõgeva ja Alutaguse maleva naist peoteenindaja kursusel õppimist. Jõuluks olid seitsmel ametlikult diplomid taskus ning käes hulgaliselt teadmisi, nii et ka kodused peod võis juba meisterlikult korraldada.
Peoteenindajate koolitus käis Jõgeval märtsist detsembrini kord nädalas pärast tööpäeva. Tegemist oli Viljandi kutseõppekeskuse kaugõpperühmaga. Paindlik graafik arvestas õppurite päevatööga ning andis võimaluse enesetäienduseks.
Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna instruktor Mariana Maasik rääkis, et kursuse läbimisega said naiskodukaitsjad praegusele ametile juurde peoteenindaja lisaeriala. Viljandi kutseõppekeskuse õppekoordinaator Jaan Kabin ütles, et senine kohapeal õpetamise kogemus on positiivne – toidukultuur on Jõgeval populaarne.
Sama õppekavaga alustab jaanuaris Jõgeval juba kolmas rühm. Jaan Kabin sõnas, et naiskodukaitsjate rühm on Jõgeval teine lend. Esimeses rühmas õppisid erinevad Jõgevamaa kohvikupidajad. Kolmandas rühmas alustavad õppimist uued tegijad. Lisaks on mitmeid osalejaid MTÜ-st Pommiauk. Kabin märkis, et uuel koolitusel pööratakse tähelepanu ka toidutalumatusele ning allergiatele.
Mariana Maasik märkis, et selline kursus ei ole kutsehariduses tavaline. Kuuldavasti on nii mõnedki Kaitseliidu malevad tuleval aastal Jõgevast eeskuju võtnud ning pakuvad oma liikmetele sarnaseid õppimisvõimalusi. Jaan Kabin selgitas, et koostöö Kaitseliiduga sai alguse päästeameti meeste autojuhikoolitusega. Toonane Jõgeva maleva pealik Mati Kuusvere leidis, et Kaitseliidu meestele kulukas ka selline väljaõpe ära. “Me klappisime, ka uue pealikuga mõtleme ühtemoodi,” sõnas Kabin. Nii oligi Kaitseliidus esimesena autojuhtide kursus, siis naiskodukaitsjate peoteenindajate õpperühm. Edasi on plaanis Jõgeva maleva kaitseliitlaste seas koolitada veel elektrikke ja keevitajaid.
Kõikjal vajalik oskus
Naiskodukaitsja Riina Kink sõnas, et koolitused, kus saab uusi teadmisi ning mis lõppevad tunnistusega, motiveerivad osalema. Väikese erihooldekodu juhina kuluvad Riinale peoteenindaja oskused ära. “Võib ju tunduda, et need kaks asja omavahel kokku ei käi. Ent pea iga päev tuleb läbi viia nii klientide kui töötajate üritusi. Olgu selleks siis sünnipäev, ühine ekskursioon või aastapäeva pidustused,” selgitas Riina.
Koolitusel osalenud Aive Kivioja muigas, et nüüd võib ta koduski katta peolaua nagu tipprestoranis. “Kodus on iga naine teenindaja. Varem tegin kõike enese tarkusest, nüüd vaatan, kas on ikka kaks sentimeetrit laua äärest,” naeris naiskodukaitsja. Jõgevamaa kodutütarde ringkonnavanem Leina Kreek rääkis, et peoteenindaja amet on palju enamat kui ta alguses arvas. “Võib ju mõelda, et võtad taldrikud ja lihtsalt kannad ette. Aga tegelikult õppisime ruumikujundust, lilleseadet, värviõpetust, läbisime veini- ja kohvikoolituse,” loetles Kreek, millega üks teenindaja peo korraldamisel arvestama peab.
Jõgeva maleva staabiülem Kalle Kalme kiitis, et naiskodukaitsjad on alati kaitseliidu mehi õppustel toitlustamisega toetanud ning hästi süüa teinud. “Üks asi on metsas süüa teha, aga ilusa laua katmine on vajalik oskus,” sõnas Kalme ja lisas, et naised aitavad ikka maleva sündmusi korraldada, toite valmistada ning lauda katta. Kalme rääkis, et need oskused on vajalikud ka väljaspool organisatsiooni: kasu saavad nii perekond, sõbrad kui töökoht. Lisaks saavad naiskodukaitsjad oma teadmisi anda edasi teistele vabatahtlikele, kes tulevad näiteks peo korraldamisel appi.
Lihtsad nipid
Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna instruktor Elle Vinni on pea kümme aastat oma põhitöö kõrvalt toitlustamisega tegelenud. Sellest olenemata sai ta kursuselt palju kasulikke nippe. Ta on peamiselt oma maleva kaitseliitlaste või naiskodukaitsjate pidusid teenindanud. “Malevaga on meil pikki aastaid hea koostöö olnud, kui vaja, siis teen kõike,” märkis ta. Elle lisas, et iga korraga sai ta kursusel targemaks. “Kasvõi see pisiasi, et panin peolauale seelikut ümber nööpnõeltega. See on mõttetu töö: võttis palju aega, nii et näpudki verised. Nüüd sain teada, et seeliku jaoks on olemas klambrid – nii lihtne see ongi,” rõõmustas naine, kuidas tal peokorraldamine oluliselt mugavamaks läks.
Lisaks taasavastas ta veinipudeli tilgapüüdja. Elle sõnul ei osanud ta arvata, et tilgapüüdja võib olla tõeline abimees ka 130 inimesele veini valamisel ja piiskagi ei lähe laudlinale. “Võib-olla oleks ilma koolituseta veel viis aastat selleni jõudmiseks läinud,” naeris ta.
Lisaks said kursusel osalejad hulgaliselt kirjandusviiteid, kus leiab alati mõne idee. Näiteks suupiste lauale sobivad alati trühvlid. Aive märkis, et õpetajad andsid nõu teha külmkapp lahti ning kapis leiduvast toorjuustu või majoneesiga pallikesed veeretada. Aromaatse röövlikohvi saab aga nii, et kohvipuru tuleb puistata kuuma vee peale, mitte vastupidi.
Peoteenindaja kursus lõppes lõputöö ja lauakatmise eksamiga. Lõputööna tuli osalejatel planeerida ja korraldada üks pidu. Eksamil loeti neile ette menüü, mille järgi tuli katta laitmatu laud.
MARGE TASUR
