Kasepääl toimunud avatud külaväravate päeval viidi kohalikus rahvamajas läbi teemapäev „Peipsi piirkonna traditsiooniline aedviljakasvatus kui kohalik kultuuripärand”. Mõttevahetusel räägiti Peipsi kandi aiandusest nii lähemas kui kaugemas möödanikus, vaeti võimalusi siinse toidu mitmekülgsemaks tutvustamiseks. Kõne all olid ka siinsete aedviljakasvatajate sidemed Jõgeva sordiaretajatega.
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm tutvustas oma ettekandes aedvilja kasvatamise ajalugu. Mustvees kasvanud Aive oli koolilapsena vanematel abiks kurkide kasvatamisel ja müümisel Leningradi linnaäärsetel turgudel. „Kurgikasvatus oli eriline maailm. Sellega tegeldi kindlal eesmärgil, kaheksakümnendate aastate lõpul oli tavaliselt plaanis osta auto või maja. Et kurgikasvatuseks rohkem aega oleks, võeti sageli töölt palgata puhkust. Kurgikasvatamine ja köögiviljakasvatus tervikuna oli piirkonnale iseloomulik lisandväärtus, mis võimaldas paremini ära elada,” rääkis Tamm.
Peipsi toit – maagiline turismimagnet
MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom kinnitas, et messidel on Peipsimaa toitu tutvustav väljapanek külastajates alati suurt huvi tekitanud. „Samuti on see huvi pakkunud välismaa reisikorraldajatele ja ajakirjanikele, kellele oleme Eestisse ekskursioone korraldanud. Külastajad huvituvad Peipsi järvest, siinsest loodusest, eesti ja vene kogukondade kultuurist ja elulaadist, aga kõige paeluvamaks ja meeldejäävamaks on nendele ikka siinne toit,” märkis ta.
Kadi Ploom näitas ka Peipsimaa Turismi välja antud illustreeritud seinakalendrit „Peipsimaa maitsed”. Käesoleva aasta lõpul on tulemas veel uus Pepsimaa toite tutvustav trükis, millel on tekst kolmes keeles.
„Koostöös veterinaar- ja toiduametiga korraldame koolitusi ettevõtjatele ja kõigile toiduhuvilistele. Peipsiäärsed toiduvalmistajad ja -pakkujad käisid Saaremaal ka teemakohasel õppereisil. Sügisel on tulemas serveerimise alane koolitus,” ütles Ploom, kelle sõnul on ka toodete sortiment märkimisväärselt laienenud.
Populaarne on näiteks Räpina Loomemajas valmistatud pihlakavein, mille valmistamist ka kohapeal õppida saab, samuti tee „Ivan tšai”.
„Peipsimaa Turism on alati valmis nõustama ja abistama kõiki, kellel soov tegeleda põhjalikumalt Peipsimaa toidu valmistamise, väljaarendamise ja maine kujundamisega,” kinnitas Ploom.
Peipsi sibula fenomen
Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender rääkis, et selles teadusasutuses on 1943. aastal välja aretatud ja kolmteist aastat hiljem sordilehele kantud sibulasort „Jõgeva 3”, millel on samasugused väärtuslikud omadused nagu ammustest aegadest saati Peipsi ääres kasvatataval sibulal.
Tema sõnul tegutseb instituudis Külli Annamaa eestvedamisel geenipank, kuhu kogutakse köögiviljade ja ka teiste põllukultuuride seemneid. Säilimise huvides hoitakse seemneid sügavkülmas.
Bender toonitas, et Peipsi sibul on erakordne nii Eesti kui kogu Euroopa mastaabis. „Kasvatamise traditsioon on väga pikk, aga see sibul on alles ja tootmises. Tema head omadused on ikka säilinud läbi mitme sajandi. 2013. aastast oleme uurinud seda ka toidukvaliteedi vaatevinklist. Samal aastal kinnitati veterinaar- ja toiduametis Peipsi sibula riiklik kvaliteedikava. ”
Tunnustatud Peipsi sibul kasvab kõrgetel peenardel, väetamiseks kasutatakse komposti või sõnnikut, umbrohtu tõrjutakse vaid rohides. Mugul kaalub 25-150 grammi, koor on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane. Taimede kasvatamiseks kasutatavad sibulasordid on Venemaalt pärit ajalooline sort „Bessonovski” ja Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis aretatud sort „Jõgeva 3”.
Kõik tootmisetapid alates seemne ettevalmistamisest kuni saagi pakendamiseni peavad toimuma kasvatamiskohas.
Kasepää rahvamaja juhataja Terje Lill tänas lektoreid ja kinkis nendele Kasepääd tutvustava raamatu.
JAAN LUKAS
