Peipsi-äärsed omavalitsused Jõgeva- ja Tartumaal seisavad silmitsi olukorraga, kus praegused gümnaasiumid tuleb õpilaste puuduse tõttu üksteise järel sulgeda. Läinud reedel otsiti Alatskivil toimunud laiapõhjalisel arutelul vastust küsimusele, kuidas edasi minna.
Riigikogu liige Aivar Kokk: Peipsi ääres on praegu neli gümnaasiumi, neil kõigil on ühine mure: lapsi on vähe ja seetõttu on gümnaasiumiosa järjest raskem ülal pidada. Sellises olukorras tuleb mõelda, kas Peipsi ääres peaks olema vähemalt üks gümnaasium või panustatakse põhikoolidesse.
Praegu ootab riik siit seda sõnumit. Kui kokkulepet ei sünni, siis ühel hetkel oleme fakti eest, mille riik ette paneb.
Alatskivi vallavanem Andu Tõrva: Kas riik käsitleb seda kui riigigümnaasiumi rajamist siia piirkonda?
Kokk: Otseselt nii ei ole, sest riigigümnaasiumi loomiseks peaksid olema täidetud teatud tingimused, mida siin ei ole võimalik tagada. Küll võib aga riik aidata vajalike investeeringutega.
Kallaste linnavalitsuse liige Viktor Nukka: Riik teeb paraku kõik selleks, et inimesed siit ära läheksid. Inimesed lähevad sinna, kus on kool ja muu infrastruktuur.
Alatskivi keskkooli direktor Urve Lõhmus: Mul on küsimus: kas selleks, et hakata tööle juuksuri, meditsiiniõena, kosmeetikuna, peab tingimata õppima gümnaasiumis laia valikkursuste programmi järgi? Kas meditsiinikooli astumiseks peab tingimata enne käima tippgümnaasiumis?
Me oleme kutseharidust palju reforminud, aga praegu on väga palju selliseid erialasid, kuhu ei saa põhikooli järel õppima minna. Laps peab praegu saama enne üldkeskhariduse, et edasi kutsekooli minna.
Me oleme jõudnud sinnani, kus kooli on hakatud hindama ainult õpilaste arvu järgi. Meie gümnaasiumist ülikooli riigieelarvelistele kohtadele sisse saanute protsent ja PISA testi tulemused on väga korralikud. Kooli ülesanne pole laste päid lugeda, vaid head haridust anda. Õpitulemused on õpilaste arvu kõrval justkui tühiseks muutunud.
Haridusministeeriumi nõunik Piret Sapp: Mina isiklikult valisin pärast 8. klassi lõpetamist Tallinna, et õppida lasteaiakasvatajaks. Olen nõus, et riik peaks laiendama erialade valikut, mille omandamist oleks võimalik alustada pärast põhikooli. Miks me eeldame, et laps ei oska pärast põhikooli mingit valikut teha? Praegu on gümnaasiumilõpetaja tööturul kehvemas seisus kui see noor, kes pärast põhikooli valis kutsekooli.
Tegelikult riik ei sureta maal elu välja. Põhikooli osas on näiteks Alatskivi õpilase pearaha 30 protsenti kõrgem kui Jõgeval või Tartus. Ka maagümnaasiumidele makstakse kuni 12 protsenti kõrgemat pearaha. See on samuti regionaalpoliitika.
Kui rääkida inimeste lahkumisest, siis tegelikult ei vali inimene kodukohta kooli, vaid töökoha järgi. Meil on tehtud suuri investeeringuid näiteks Võrumaa lasteaedade, koolide, seltsimajade arendamiseks, aga töökohad tekivad hoopis Rae valda.
Riik ei taha öelda, et pange kool kinni, aga kui tänavu sünnib Eestis 14 000 last, siis aastal 2020 prognoositult 11 000. Meie maksumaksjate arv jääb järjest väiksemaks, see mõjutab ka hariduselu.
<p style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>Tallinnale ja Tartule on öeldud, et te peate olema kõige efektiivsemad, et ka Alatskivil saaks kool olemas olla.
Mustvee Vene gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla: Riik on tõesti panustanud palju kutseõppesse. Tööandja tahab saada töötajat, kellel on kogemused, aga need, kes lõpetavad kutsekooli, pole veel valmis töötama sellise pingega, nagu tööandjad seda soovivad.
Meie piirkonnas on laste arv väike, aga kui me paneme gümnaasiumid kinni, siis läheb ka põhikoolist järjest suurema osa minema.
Räägitakse, et õpetajate palk tõuseb. Tegelikult see nii pole, sest kui riik tõstab õpetajate alampalka, siis õpilase pearaha ei tõuse. Omavalitsus on sellega seatud fakti ette, et puudujääv palgaraha tuleb leida oma eelarvest või siis kool kinni panna.
Nukka: Peipsimaalt minnakse Tartusse, aga meie inimesed lähevad eeskätt Tallinna, sest Tartus pole neil midagi teha. Tööhõive osas on soodsam minna Tallinna. Omavalitsus ei tohi tegeleda ühegi ettevõtlusvaldkonnaga, vaid looma selleks tingimused. Peale sibula ja kala ning turismi meil siin midagi rohkem pole.
Kallaste volikogu tegi 2009. aastal pöördumise Alatskivi vallale, et gümnaasiumi teema läbi arutada.
Kokk: Kallastel on gümnaasiumiastmes 20 last, Alatskivil 38. Rumal oleks täna jätta kasutamata võimalus võidelda selle eest, et siia piirkonda jääks üks gümnaasium. Võib ka öelda, et me ei tee midagi ja ootame oma saatust, või siis leppida kokku ja proovida gümnaasiumi hoida.
Rahuküla: Kas riik paneb õla alla, kui otsustame kaks gümnaasiumi kokku panna?
Kokk: Riik on öelnud, et kõik koolid, kus toimub reorganiseerimine, on uue taotlusperioodi toetuste saamisel eelistatud.
Sapp: Planeeritud on 240 miljonit eurot, millest pool kulutatakse riigigümnaasiumide võrgu lõpuni arendamiseks ning pool investeeringutoetusteks nendele omavalitsustele, kus otsustatakse oma gümnaasium põhikooliks reorganiseerida.
Omavalitsuse põhiseaduslik ülesanne on pidada põhikooli. Riik võtab omavalitsustelt gümnaasiumihariduse andmise üle, mis jätab omavalitsustele raha, mida on võimalik suunata näiteks huvihariduse arendamisse.
Need kohalikud omavalitsused, kes otsustavad gümnaasiumiastme sulgeda kas kohe või järk-järgult aastatel 2015-2017 ja võtavad vastava volikogu otsuse vastu käesoleva aasta 1. augustiks, saavad kasutada põhikooliõpetaja tööjõukulust kuni viis protsenti gümnaasiumiastme õpetajate tööjõukuluks.
Järgmisel rahastusperioodil saavad investeeringutoetuse taotlemisel eelise need koolid, kus gümnaasiumiosa on suletud või on omavalitsus otsustanud kaks kooli liita ning peab selleks ümberkorraldusi tegema.
Mustvee linnavolikogu liige Pavel Kostromin: Kuidas Alatskivi laps hakkab Mustveesse käima? Peame ikkagi vaatama tegelikke tõmbekeskusi – Alatskivilt ei tule lapsed Mustveesse ega Mustveelt Alatskivile.
Nukka: Meil on gümnaasiumiga seotud arutelu 14. märtsil volikogu päevakorras.
Kokk: Seda on riik lubanud, et Peipsi ääres võiks olla üks gümnaasium. Aga keegi kaugelt ei saa tulla ütlema, kus see võiks olla. Tuleb tunnistada, et ükskõik kuhu see gümnaasium teha, siis kõik lapsed sinna kokku ei tule.
Sapp: Mõelge pigem, kuidas hoida põhikooli. Alatskivil oleks ka 7-10 aasta perspektiivis olemas tugev 90 õpilasega põhikool.
Kokk: Siia piirkonda on võimalik jätta alles gümnaasium ja saada investeering koolivõrgu korrastamiseks. Alatskivi, Pala, Vara, Kallaste vahel pole kokkuleppe saavutamine probleem, aga Mustvee ja Alatskivi vahel on raske leida kokkupuudet.
Rahuküla: Saabub päev, mil Mustveesse jääb üks põhikool. See on loomulik, seda ei pea tegema sunniviisiliselt. Kool peaks olema ühes kohas ja selleks on meil vaja investeeringuid.
Kostromin: Et me võtaksime vastu sellise otsuse, tuleb garanteerida, et meie lapsed saavad paremad tingimused. Me peame kooli tervenisti ümber ehitama.
Kokk: Suuremat garantiid ei ole võimalik praegu anda: 240 miljonist eurost pool on kavas kulutada riigigümnaasiumidele ja pool läheb omavalitsustele põhikoolivõrgu korrastamiseks.
Sapp: Investeeringumeede tuleb.
Kokk: Kui Peipsi piirkonnas jääb ühine gümnaasium loomata, siis kindlasti on omavalitsustel aeg mõelda, kuidas kasutada oma hariduselu ümberkorraldamiseks ja põhikooli tugevdamiseks ära riigi pakutavad investeeringud.
Mustvees tuleks mõelda täiesti uue kooli loomisele. See hoiaks ära paljud vastuolud ning annaks kogu linnale uue hingamise.
Kirja pani ARVED BREIDAKS
