Tuleva aasta augusti viimasel nädalavahetusel tähistab Peipsi toidu võrgustik riigi 100. sünnipäeva sellega, et Peipsimaal avatakse kahel päeval 100 pop-up restorani.
Kahepäevarestoranid avatakse kohtades ja inimeste poolt, kus tavapäraselt sellist tegevust ei toimu või toitlustusasutustes, kus menüü on siis igapäevasest erinev. Need restoranid pakuvad roogasid ja jooke vaid Peipsimaa puhtast toorainest. Kokku avatakse 25.-26. augustil 100 toidukohta 175 kilomeetrise rannajoone ulatuses, mõned ka veidi sisemaa poole.
Peipsimaa tooraine au sisse
Peipsi toidu võrgustiku eestvedaja on MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök. “Sada restorani on tegelikult väga hea tulemus. Huvilisi jätkub, aga kui plaanidega konkreetseks minna, hakatakse natuke kartma, kas kahepäevarestoranina hakkama saadakse,” lisas Peipsimaa kogukonnaköögi eestvedaja Triinu Akkermann. Tema kinnitusel on ka kindlaid tegijaid, kuid nimed jätab naine praegu veel enda teada. “Neid on kümmekond,” tunnistas ta.
Oma kahepäevarestoraniga on osalema oodatud nii kohalikud kogukonnad ja ettevõtjad kui kaugemalt tulijad.
Peipsi toidu tänav seob Peipsimaa ühtseks tervikuks, näitab piirkonna väärtusi tooraine, inimeste ja kultuuri osas ning kutsub külalisi kõike seda nautima.
Peipsimaana käsitletakse Peipsi järve kallast mööda looklevat piirkonda Vasknarvast Värskani ning sisemaale kuni 40 kilomeetri raadiuses. Legendi kohaselt määratletakse Peipsimaa nii, et kui suvisel ajal järve äärest jalgsi värske kalaga koju minna ja koju jõudes on kala veel söögikõlblik, siis elad ja toimetadki Peipsimaal.
“See 35-40 kilomeetrine raadius annab väga palju juurde. Näiteks Avinurme puiduait ja Alatskivi loss jäävad kindlasti sellesse raadiusesse. Kui kõik ainult ranna piirkonda panna, jääb pilt ehk liiga ühekülgseks ja laialdasem eripära välja toomata,” märkis Akkermann. Tema sõnul tahavad korraldajad, et Peipsimaal toimetavad inimesed oma kodusid avaksid ja kogukonnad pakuksid rahvamajades või mujal kohalikku toitu. See on kindlasti huvitavam kui vaid ainult rannaäär. Teretulnud on kõik needki, kes on korraldanud puhvetite päevi või avatud talude päeval kodukohvikuid pidanud. Ei pea olema professionaalne toitlustaja, kuid pakutav tuleb kindlasti läbi mõelda.
Tingimuseks on, et kasutada tuleb valdavalt Peipsimaa toorainet. Kindlasti on oodatud vanaemade-vanaisade väärtuslikud retseptid, kuid Peipsi toidu võib tuua ka tänasesse võtmesse. “Peipsimaa toore ei pea olema ainult kala, sibul ja kurk, kasutada võiks kõike, mida metsad, põllud ja karjamaad sel ajal annavad, et näidata terviklikumalt meie ressursse. Toormega saavad korraldajad nii palju aidata, et annavad kontakte. Kindlasti luuakse kas Facebooki grupp või spetsiaalne keskkond, kus saab toorme kohta nõu küsida.”
Osalejatele tulevad koolitused
Leader-meetme raames antava projektitoetuse abil korraldatakse ka eelnevalt koolitusi nii tooraine kasutamise kui ka hästi toimiva pop-up restorani ja hubase miljöö loomise osas.
Samas ei nõua korraldajad sajaprotsendilist Peipsi tooret. “Üldiselt kaubanduslikult tuntud joogid jäävad välja, pakutakse käsitööjooke või omavalmistatut, see saab ka tingimustesse kirja,” lisas Akkermann. Kui tulevad hiidlased oma õlle, käsitöölimonaadi või mõne muu põneva joogiga, siis selle vastu pole korraldajatel midagi. “Kui keegi on veinispetsialist ja oskab kohaliku toiduga sobitada mõne välismaise huvitava veini, siis selle vastu pole korraldajatel samuti midagi. Kõik terviklahendused on teretulnud. See peaks siis olema mingi looga vein.”
Kui on seeni saada, siis võib eelroaks olla vabalt seeneamps. Ei pea olema midagi väga peent, ent peaks olema südamega valmistatud, rõhutas Akkermann.
“Me tõstame kindlasti taset ja kohvikutega enam ei lepi. Sooviksime restorani taset. Kõik ei pea olema eksklusiivne, pole vaja välja käia nelja pearooga, kuut suppi ega viit magustoitu. Ka pole tingimata vaja gurmeetoitu pakkuda. Restorani tasemeks piisab ka lihtsast kodusest südamega hästivalimistatud toidust või vanaema erilisest roast. Mitte ainult koogid ja pirukad, vaid väga põnevad road kalast, seentest ja kõigest muust taolisest on väga oodatud. Arvestama peaks eelroa, pearoa ja magustoiduga,” rääkis Akkermann.
Koos on kindlasti kergem
Ta loodab, et toidupakkujad ühinevad ning suudavad ühiselt palju huvitavat välja mõelda. “Lohusuu piirkonnas võiks tekkida ühendmeeskond. On olnud kuulda plaane, et näiteks Kauksi puhkemaja, Lammas ja Roos ning Alutaguse juust teevad ühise restorani. Koos tehakse kvaliteetsem ja suurem söögikoht, kui igaüks eraldi ehk suudaks. Korraldajatena ootamegi seda, et piirkonnas võtaksid naabrid kampa, tulemus on igal juhul toekam. Üksi tehes ehmatab juba sõna “restoran” mõne nii ära, et ta ei julgegi midagi pakkuda. Koos on kindlasti kergem kui üksi pingutades.”
Uue aasta algul saavad Peipsimaa kogukonnaköögi inimestel tulevase Peipsi toidu tänava võimalikud parameetrid paika, siis on võimalik juba konkreetselt hakata toidupakkujatega läbi rääkida ja kaugemalt tulijatele ka asukoha osas abiks olla ning kaardistatud kohad välja pakkuda. Triinu Akkermann rõhutas, et valgeid laudlinu pole tingimata vaja, võivad olla hoopis näiteks kalavõrgud või muud piirkonnale iseloomulikud elemendid. Aga kõik peaks olema stiilne ja huvitav. “Meil on Eestis palju erinevaid restorane. Osa teeb toidu elaval tulel otse kliendi silme all valmis, see on väga vahva. On minimalistlikud söögikohad, kus väga maitsev toit. Me peame inimesi julgustama,” tõdes Triinu Akkermann.
Tema sõnul on kaasatud ka väga tuntud toiduvalmistajaid nii Tallinnast, Tartust kui ka Hiiumaalt. Eelläbirääkimised on peetud. “Kõik sõltub inimeste hõivatusest. Kui kuupäevad vähegi sobivad, siis on nad kohal. Kuni meil pole kindlalt käsi löödud, ma jällegi nimesid välja käia ei tahaks. Suvi on meil üks, kalender üks, aga üritusi tuleb ühele nädalavahetusele mõnikord sadu. Ja siis tuleb teha karm valik, sest igale poole paratamatult ei jõua.”
Kahel laadal soetage talvevarud
Samal ajal toimub Peipsimaal kaks pikaajaliste traditsioonidega üritust, mis toovad rahva piirkonda ja annavad sünergia: Kallaste ning Lüübnitsa kala- ja sibulalaat. Kulgedes Vasknarvast Värskani saab lisaks väärtusliku tooraine nautimisele soetada oma talvevarud nii laatadelt kui ka Peipsimaale omastelt tänava/maantee turgudelt.
“Sellepärast ongi kaks päeva, et nendel inimestel, kes juba Peipsimaale tulevad, oleks põhjust jääda kauemaks. Nii saavad kliente ööbimiskohad. Ka nemad võivad teha oma pop-up restorani.”
Jõgevamaa koostöökoja kohaliku toidu spetsialist Ülle Jukk ütles, et kaheks päevaks avatav Peipsimaa pop-up restoranide tee on väga ilus jätk Peipsimaa maitsete aastale. “Kohalik toit, kohalikud toidutootjad ja -pakkujad on see väärtus, millest suisa peab kõva häälega rääkima. Pealegi on augusti lõpp just see aeg, mil hakata talvevarusid koju viima. Loodan, et meie toiduettevõtjad haaravad mõttest kinni ning osalevad samuti teemakohaste müügilettide ja restoranidega.”
Seoses Eesti riigi sajanda sünnipäevaga võiksid meie inimesed kutsuda endale külla oma sõpru kaugemalt või lähemalt. Peipsimaa kutsub ka sõpru külla varuma endale talveks sibulat, kurki ja teisi aiasaadusi. Pigem ongi sellel ajal hea ennast tutvustada, rääkida, mida iga päev teete ja mida suudate pakkuda. Nii on huvitav ringi käia ja näha, kuidas ühes Eestimaa nurgas läheb. Tegemist on ajaga, mil inimesed alustavad talvevarude soetamist. Ükskõik, milline suvi ka tuleb, augusti lõpuks on sibul nagunii üles võetud ja seda saab juba kaasa osta. Sõita võib Vasknarvast Kallasteni ja ööbida kusagil n-ö järve keskel. Aga võib ka Lüübnitsast ja Värskast alustada, ning järve keskele jõudes ööbida ning põhja poole edasi liikudes Vasknarva välja jõuda.
Külalistele valmib brošüür, mille abil saab teada, kes kus paikneb ning mõni märksõna pakutava kohta.
Peipsimaa Kogukonnaköök
* Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ on Peipsi toidu võrgustiku eestvedaja
* Peipsi toidu võrgustik on vabatahtlik ühendus, mis koondab Peipsimaa ettevõtjaid, vabaühendusi ja kogukonnaliikmeid
* Võrgustiku peamiseks eesmärgiks on piirkonna toidukultuuri hoidmine, arendamine ja tutvustamine.
* Peipsi toidu võrgustikku võib kuuluda iga Peipsimaal toimetav juriidiline ühendus ja tavakodanik, kes lähtub Peipsi toidu manifesti põhimõtetest ning panustab võrgustiku tegemistesse
* Peipsi toidu võrgustiku liikmed on toidutootjad, käsitööjookide tootjad, toidupakkujad, kalurid, kalatöötlejad, kogukonnaköögid, majutusasutused, väiketalud, loomakasvatajad, koolid, lasteaiad, muuseumid, toidusuveniiride tootjad, toidu- ja joogialased kooliajad, kütid ja korilased, hoidistajad.
HELVE LAASIK
