Luua Metsanduskooli peametsaülemal Peep Aroldil on lennukipiletid Riosse juba taskus. Mees läheb sinna kohtunikuks, need on talle juba teised olümpiamängud.
Üks asi on osta endale pilet olümpiamängudele ja neid vaatama minna, hoopis teine asi on kaasa lüüa mängude n-ö köögipoolel. Arold lendab XXXI suveolümpiamängudele maadluskohtunikuks. Ta vilistab olümpiamängude maadlusmatše, milliseid konkreetselt, see selgub kohapeal. Eestist lendab mees välja 10. augustil ja 11. augusti hommikuks on ta juba suveolümpialinnas. Lend läheb üle Pariisi, kohalejõudmiseks kulub 16 tundi. Tagasi jõuab ta 23. augusti õhtul üle Sao Paolo, Pariisi ja Helsingi.
Eestlaste matšid on välistatud
Aroldil on olümpiamängude maadlusturniiri kogemus 2012. aastal Londonist. Maailma ja Euroopa meistrivõistlustel on ta 27-aastase kohtunikukarjääri jooksul korduvalt tegutsenud. Lisaks veel maailma karikavõistlustel, olümpia valikturniiridel ning mitmesugustel muudel võistlustel.
Olümpiakohtunike brigaadis ei vilista Arold kindlasti ühegi eestlase matši, need on rahvusvahelise maadlusorganisatsiooni reeglitega välistatud. Selle, kes konkreetselt mingit kohtumist teenindavad, määravad rahvusvahelise kohtunike kogu esimees koos abilisega. Ülejäänu määratakse kindlaks vahest ka käigupealt vastavalt vajadusele.
Olümpia maadlusturniiri edasipääsusüsteem on selline, et finalistile kaotajad saavad maadelda pronksimatši. Edasipääsuks pronksimatšile tulevad lohutusringid. Ka nendes kohtumistes, mis säilitaksid Eesti maadlejatele kaotuse korral võimaluse jõuda lohutusringidesse on võimaliku huvide konflikti tõttu töötamine välistatud.
Eestist lähevad Rio olümpiamängude maadlusturniirile Heiki Nabi, Ardo Arusaar ja Epp Mäe. “Oleme väga tublid, Lätist näiteks läheb olümpiamängudele ainult üks, Soomest kolm maadlejat,” rääkis Arold. Tema sõnul on sõel väga tihe ning olümpiale pääsemine keeruline.
Londonis neli Eesti kohtunikku
Eelmistel olümpiamängudel oli Eestist kokku neli kohtunikku – üks iluvõimlemises, kaks purjetamises ja üks maadluses, kui palju läheb tänavu, seda Arold täpselt ei tea. Soomest näiteks oli Londoni olümpiamängudel kümme kohtunikku, neist kolm maadlusturniiril. Tänavu läheb Soomest Riosse maadlusturniiri vilistama vaid üks kohtunik.
Viimastel aastatel on maadluses väga palju muutusi toimunud, sealhulgas on muutunud nii võistlusmäärus kui ka maadlusorganisatsiooni nimi (United World Wrestling). Uuendustega on Arold kursis. Kogemusi on tal omajagu. “Kui vaadata olümpiamängudele kohtunikutööd tegema sõitvate meeste nimekirja, siis algul olin nooremate poolel, nüüd kipun juba n-ö ülemisele poolele ehk vanemate hulka. Teisalt kui vaadata, millal litsentsid välja on antud, siis sellega kipun jääma juba esimesse veerandisse.”
Sõel on väga tihe. Ka kohtunikele
Kuidas olümpiakohtunike brigaadi saaadakse, seda Arold täpselt ei tea. Ta oskab ainult öelda, et rahvusvaheline maadlusorganisatsioon jälgib üsna põhjalikult kohtunike tööd ning annab neile hinnangu. Nimekiri, kes olümpiamängudele vilistama sõidavad, saadetakse rahvuslikele alaliitudele. “Sa kas oled selles nimekirjas või ei ole, rohkem võimalusi pole,” tunnistas mees. Samas teab ta, et üks eksimus võib sellest nimekirjast kohe kustutada. “Väiksemaid vigu võib ikka juhtuda, kuid tõsiseid eksimusi andeks ei anta. Sõel on tihe.”
Olümpial jagatakse maadluses 18 medalikomplekti ja igas kaalus on keskmiselt 19 maadlejat. Kohtunikke on 50. Üllatusmomenti kohtunike nimekirjas ei ole.“Kui ma ise peaksin valima mehed, kes olümpial vilistavad, siis üks-kaks inimest sellest nimekirjast ehk vahetaksin välja, ülejäänud jääksid samaks. Pikkade aastate jooksul olen ma neid kõiki tundma õppinud.”
Olümpiamängude vahepeal peab kõrgema taseme kohtunik käima kohustuslikult täiskasvanute Emil ja MMil, rahvusvahelise delegaadina kalendriturniiridel, mullu üheksa korda, tänavu pisut vähem. Eestis teeb ta kohtunikutööd pidevalt nii täiskasvanute meistrivõistlustel kui ka lähimatel turniiridel. “Igale poole muidugi ei jõua,” tunnistas mees. Oma puhkuse veedab Arold enamasti kohtunikutööd tehes. “Eks kodused tööd on koguaeg edasi lükatud,” tunnistab ta.
Nii tööl kui ka kodus suhtutakse tema hobisse väga mõistvalt.“Selles mõttes on minul küll väga hästi läinud, et tööandja on võimaldanud puhkust sellel ajal, kui mul vaja on.”
Liikumistrajektoor hotell – spordisaal
Rio olümpiamängude maadlusturniir kestab kaheksa päeva, need päevad veedab Peep Arold hommikust õhtuni saalis. Kohtunike elamine on kaheksa kilomeetrit võistluspaigast eemal, kas lõuna ajal hotelli jõuab või ei, seda mees praegu ei tea. Paar päeva varem jõutakse kohale, siis antakse kohtunikele vorm kätte ja tehakse viimased koolitused.
Ringi vaatamiseks kuigi palju aega ei jää. Kuidas on kohtunikele korraldatud pääs teiste alade juurde, seda Peep Arold praegu ei tea. Tal ei ole veel ettekujutust, kas akrediteeringuga kuhugi midagi vaatama õnnestub saada. Londonis nägi ta Martin Padari matši, natuke taek van dood, paar korda sai linnas käia. Samuti osalesid kohtunikud mängude lõputseremoonial. “Nii võimsat showd ei olnud ma varem näinud. Rios peaksime samuti olema mängude lõpetamise ajal, kas pääseme ka lõputseremooniat vaatama, ei tea.” Mees tõdes, et väga palju võistlustel kohalike oludega tutvumiseks aega ei jää – enamasti liigutakse trajektooril lennujaam, hotell, spordisaal, hotell, lennujaam. “Ega niiviisi suurt midagi ei näegi, kohtud oma sõprade ja tuttavatega, natuke lobised elust ja ilmast. Minu sõber Lätist Janis on seekord ka kohal. Temaga oleme juba pea kümme aastat ühes toas elanud. Tema oli esimest korda Pekingi olümpial, London jäi tal vahele ja nüüd tuleb ta ka Riosse. Neid kellega ma rohkem kui paarkümmend aastat tagasi alustasin, pole enam palju vilistama jäänud.”
60 aastat on vanusepiir, olümpiamängudele vanemad mehed ei pääse. Jalgpallis on vanuse piiriks 45 eluaastat, Paljud käivad ka pärast kohtunikukarjääri lõpetamist lihtsalt võistlusi vaatamas, siis ikka kohtutakse. Tänapäevased suhtlemisvahendid võimaldavad kontakti hoida igal mandril, piisab ainult soovist.“Tähtis pole, kus sa oled, tähtis on tahe suhelda.”
HELVE LAASIK
