Teisipäeva pärastlõunal külastas Jõgevat Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, kes kohtus metsatööstuse ja põllumajanduse ettevõtjatega ning viibis ka Eesti Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna aastakonverentsil.
„See kokkusaamine andis selge sõnumi, et Eestimaa elab hästi siis, kui elu meie maapiirkondades toimib,” võttis Ratas kokku Jõgeval kuuldu. „See tähendab, et maal on piisavalt töökohti ja eluasemeid.”
Peaminister Ratas kinnitas maakonnalehele Vooremaa, et Eesti ei saa kaotada neid traditsioonilisi tootmisharusid, mis on meile sajandeid tööd andnud, nagu põllumajandus ja metsandus. „Suurte otsuste puhul, mis nende valdkondade arengut puudutavad, tuleb olla kahe jalaga maa peal ja teha õigeid valikuid teaduslikele analüüsidele tuginedes.”
Rääkides võimalikest töökohtadest väikestes keskustes, nagu on ka Jõgeva, tõstatub sageli üürikorterite või -majade puudus.
„Nüüd on lootus, et üüripindade teema arendamine saab hoo sisse, kuna riigieelarves on järgmiseks kolmeks aastaks ette nähtud ca 60 miljonit, mis kulub riigi üürielamute programmiks. Usun, et see on väga õige suund. Riik koos omavalitsustega need vajaminevad elamispinnad rajab ja see on kindlasti üks tõukeallikas, et ka väiksemas maakohas tööd leidnud inimesed saaksid sinna elama tulla,” avaldas peaminister lootust.
Tuleb usaldada talupojaloogikat
Paljud ettevõtjad on viimasel ajal kogema pidanud, et kõiki suuremaid arendusprojekte saadab erinevate huvigruppide valjuhäälne kära, kus üldpilti kujundavad emotsioonid. Ka Ratase sõnul peab Eesti suurprojektide otsuste tegemisel ikka teadlaste otsustele toetuma. „Meil on piisavalt häid teadlasi, teadusasutusi ja ülikoole, tuleb toetuda talupojaloogikale, sest ühtegi sellist otsust ei saa teha emotsiooni ajel. Kõik tuleb põhjalikult läbi kaaluda. Loomulikult on ka minu jaoks väga oluline säästva arengu printsiip, mis tähendab keskkonna, sotsiaalvaldkonna ja majanduse ühisosa leidmist,” märkis Ratas.
Koalitsiooni tervis on peaministri sõnul hea. „Tunnustan selle eest nii sotsiaaldemokraate kui IRL-i. Meie tervis on töine ja minu jaoks on siin kõige olulisemad kaks indikaatorit: esiteks soovivad meie koalitsiooni kuulujad leida probleemidele lahendusi ning arutelud lõpevad otsustega, teiseks on motivatsioon olemas kolme erakonna inimestel nii valitsuses kui ka riigikogu saalis. Järelikult on ka usaldus olemas ja saab tööd teha.”
Puudutades valitsuse ees seisvaid suuremaid väljakutseid, ütles peaminister, et tänane valitsus ei saa lihtsalt niisama tiksuda, vaid peab töötama ja tegema otsuseid. „Ei oma tähtsust, kas valimisteni on jäänud üks või kümme kuud. Meil tuleb paljud olulised reformid rakendada, näiteks viia lõpule tulumaksuvaba miinimumi reform, põllumajandussektori rakendamine, riigireformiga edasiminek, meie julgeoleku- ja kaitsevaldkonna arendamine, välispoliitiline tegevus, Euroopa Liidu aspekt. Samuti regionaalpoliitika, riigimajade tekkimine ja töökohtade Tallinnast välja viimine – need tegevused on kõik iga päev laual ja nendega tegeletakse.”
Haldusreform saab sisu
Mis puutub haldusreformi, siis on hetkeseis Ratase sõnul töine. „Valitsus on otsustanud anda kohalikele omavalitsustele juurde väga mitmeid teenuseid koos rahastamisega. Lisaks veel tänase koalitsiooni otsus anda järgmiseks aastaks kohalikule omavalitsusele lisaraha ilma ühegi lisaülesandeta. Kindlasti on omavalitsused reformist jõudu juurde saanud, mida näitas ka ühise liidu moodustamine seniste linnade ja valdade eraldi liitude asemel. Nüüd ollakse hoopis tõsisem läbirääkija ka riigi tasandil. Küsimustele, mille omavalitsused on ammu tõstatanud, näiteks rahastusbaasiga seonduvatele, on nüüd reaalne lahendus näha.
Teine suurem küsimus on koolilõuna maksumuse suurendamine, kolmandaks ujumisõpetuse rahastamise suurendamine miljoni võrra. Kindlasti on edasiminekuid teede rahastamises, kus ma tunnustan meie majandus- ja taristuministrit. Meil on ühelt poolt korralikud transiitteed ja teisalt kohalikud kruusakattega teed, kus on rahastus oluliselt suurenenud.”
Ratas märkis, et riigiasutuste töötajate viimisega maakondadesse püütakse hoida üldist tasakaalu ajal, mil ametiasutused maakonnakeskustes uksi sulgevad.
„Täna vaatame riigiasutustega üle, milliste peakontorite väljaviimine on reaalselt võimalik. Usun, et see võimekus on meil täitsa olemas.”
Ülehomme saab Eestil teisest sajandist esimene kuu täis. Ratase kinnitusel on see möödunud sünnipäeva juubelipidustustest kantuna ja töises meeleolus. „Käisin juubeli ajal väga mitmetes kohtades üle Eesti ja nägin, kui paljud erinevatesse generatsioonidesse kuuluvad inimesed tulid neile pidustustele ja said meie juubelist osa. See oli positiivne, soe tunne, kus öeldi, et siit minnakse optimistlikult vastu järgmisele sajale aastale.”
TIIT LÄÄNE
