Elistvere loomapark sai endale möödunud nädalal Tallinna loomaaiast uue piisonipulli, kes kannab šeikspiirliku kõlaga nime Gamlet. Oktoobris täienes pargi loomapere aga neljajalgse meediastaari, kährik Piccologa, kelle omapärasest saatusest kõneldi hiljuti ETV saates “Pealtnägija”.
Elistvere loomapark oli vahepeal ligemale aasta isase piisonita, sest pargi üks esimesi asukaid, piison Villu, heitis mulluste jõulude paiku hinge. Ta suri vanadussurma, olles kaheksateistkümneaastane. Pärast Villu lahkumist jäi loomaparki alles neli piisonit, kõik emased.
“Kui me uut pulli poleks saanud, oleks piisonite sugu meil ajapikku hääbunud. Aga me arvasime, et loomapargi külastajad võiksid ka tulevikus neid uhkeid loomi näha saada. Piisonid on meie jaoks sümboolse tähendusega, sest just neist sai meie loomapere alguse,” ütles Riigimetsa Majandamise Keskuse külastuskorraldusosakonna Põhja-Eesti piirkonna teabejuht Elle Mäerand.
Et Tallinna loomaaias oli isaseid Euroopa piisoneid kuus-seitse, leiti, et ühe neist võib küll Elistvere loomapargile ära anda. Valik langes kuueaastasele Gamletile. Möödunud nädalal saigi siis ümberkolimine teoks. Teekonna Tallinnast Elistverre tegi piisonihärra läbi auto järelkäru peale ehitatud kuudis. Kui Elistverre jõuti, tagurdati järelkäru piisoniaeda sisse (selleks tuli söödasõime kõrvalt postid ajutiselt ära võtta) ning lasti loom kuudist välja.
“Piisonipull oli üldiselt rahulik, aga kui kuudist välja pääses, pani kohe jooksu. Tundus siiski, et põhiliselt pissihäda pärast. Kombekas pealinna poiss, nagu ta on, jättis ta kuudi põranda tee peal määrimata,” ütles Elle Mäerand.
Kui Vooremaa möödunud neljapäeval Elistvere uut asukat uudistamas käis, oli Gamlet ehk nagu loomapargi töötajad teda suupärasemalt kutsuvad, Hamlet, veel eraldi aias ja piidles sealt huviga oma naissoost liigikaaslasi. Kõige vanem neist on kahekümneaastane Vilja, kel vanadusest kae silmadele kasvama hakanud, ent on ka kolm nooremat piisonilehma, kellest igaüks Hamletile paariliseks sobiks. Hamlet lastakse emaste liigikaaslastega kokku võib-olla juba sel nädalal.
Uus menüü
Peale uute kaaslaste tuleb Hamletil harjuda veidi teistsuguse menüüga.
“Tallinnas saavad piisonid põhiliselt oksi ja graanuliteks pressitud rohujahu, meile tuleb aga kõrval asuvast supiköögist palju kapsast ja muud värsket köögivilja. Eks me näe, kas see sobib Hamletile või peame talle ka siin rohujahugraanuleid andma,” ütles Elle Mäerand.
Loomapargi teine uusasukas, kährik Piccolo, saabus Elistverre 10. oktoobril Harjumaalt Kuusalu vallast, kus ta ühes peres lemmikloomaelu elas. Tõsi, kui loom majja võeti, ei osanud pererahvas kahtlustadagi, et tegemist on metsloomalapsega.
Tänavu aprilli lõpus leidis üks Kuusalu valla Kolgaküla elanik oma talutee äärest kaeblikult niutsuva tillukese loomalapse. Algul jättis leidja looma sinnapaika, lootes, et ema talle järele tuleb, ent lõpuks korjas siiski üles ning viis kohaliku veterinaararsti Terje Vanahansu ja tema ema, kogenud koerapidaja Külli Rohu juurde. Nood asusid loomalast kassipoegadele mõeldud piimaasendajaga toitma ja oletasid, et tegemist on koerakutsikaga, kelle südametud omanikud metsa vahele sokutanud, et temast vabaneda: selliseid asju olevat sealkandis ennegi juhtunud. Alles siis, kui Piccolo kahekuuseks sai, oli pererahvale selge, et nende hoole alla on sattunud noor kährik. Selleks ajaks oli Piccolo ehk koduses kõnepruugis Piku inimestega täielikult kohanenud ning muutunud üsna leplikuks ja kuulekaks loomaks, kellele meeldivad hellitused. Piku viidi isegi koertekooli ning talle hangiti lemmiklooma pass.
Kähriku koduloomana pidamise fakt sai peatselt teatavaks keskkonnaametnikele. Terje Vanahans peab nimelt võistluskoerte blogi ja jutustas seal ka Piccolost. Ning blogi lugejate hulgas oli ka keskkonnaametnikke. Algas mitu kuud väldanud kirjavahetus ja telefonisuhtlus keskkonnaametiga. Ametnike sõnum oli, et metslooma, kes liiatigi veel võõrliigi esindaja, kodus pidada ei tohi, samas ei saanud teda ka metsa tagasi lasta, sest ta oli inimestega harjunud ega oleks metsas enam iseseisvalt hakkama saanud.
Viimane õlekõrs
Et päästa oma lemmikut hukkamisest, üritas Piccolo pererahvas hankida luba võõrliigi esindaja kasvatamiseks tehistingimustes teaduslikul eesmärgil (selline erand on seadusega lubatud), ent keskkonnaamet ei pidanud loa andmist põhjendatuks. Viimaseks “õlekõrreks” osutus Elistvere loomapark: neil on luba kährikut pidada ning nad olid valmis Piccolo vastu võtma. Ning õnneks andis keskkonnaamet selleks ka loa. Kui suurt rolli omas asjaajamise kiirendamisel “Pealtnägija” vahelesegamine, kes seda oskab öelda, aga 19. oktoobri saates nägi Piccolot kogu Eesti telepublik ning saatelõigu autor Piret Järvis nimetas Piccolot Eesti kõige tähtsamaks kährikuks, arvestades seda, kui palju ta eri ametkondadele ja funktsionääridele tööd on andnud.
“Piccolo sõbrunes kohe meie teise kähriku Krässuga ning peatselt hakkasid nad suisa ühel asemel magama. Võib-olla tekkis Krässu ja Piccolo vahel sõprus tänu sellele, et Piccolo on kastreeritud: Krässu ei taju teda konkurendina,” sõnas Elle Mäerand.
Piccolo endine pererahvas on looma Elistveres mitu korda vaatamas käinud.
“Kui Piccolo “kasuema” Külli Roht oma endist lemmikut jalutusrajalt kutsus, siis loom aia äärde ei tulnud, aga kui ta lähenes teiselt poolt, kus võõraid ei liigu, reageeris Piku suure rõõmuga. Isegi Krässu, kes muidu inimestest suurt lugu ei pea, tuli uudistama ja ennast Küllile tutvustama,” ütles Elistvere loomapargi klienditeenindaja Asta Tõsjak.
Sellest, et seakatku tõttu praegu Elistveres metssigu näha ei saa, on Vooremaas varem juttu olnud. Päris tühi seaaedik praegu siiski pole. Sinna on leitud uued elanikud – kauni valge sulestikuga Pekingi pardid.
“Partidele meeldib väga seaaias olev väike tiigike. Ja kuna nad on lennuvõimetud, pole karta, et nad siit kuhugi kaoksid,” ütles Elle Mäerand.
Pekingi pardid hangiti firmast Estfarm ja üldiselt on need linnud mõeldud nuumamiseks, ent Elistveres surevad nad ilmselt kunagi vanadussurma, sest jõulupraadi ei kavatse neist keegi teha. Linnud on seal lihtsalt silmailuks.
RIINA MÄGI
