Pühapäeval Lohusuus peetud Peipsi kalasupi konkursil tunnistas žürii parimaks supiks perenaiste rühmas Malle Klaari supiga Pühapäevane, ettevõtetest hinnati parimaks Seto Tsäimaja haugiseljanka.
Žürii ette oli toodud kümme erinevat suppi. Konkursi korraldaja, Lohusuu vabaajakeskuse juhtaja, Marika Oolberg ütles, et konkurssi korraldati juba viieteistkümnendat korda ja nii palju suppe pole kunagi konkursil osalenud.
“Tegutsevad toitlustusettevõtted olid supikonkursil esimest korda. Meil oli väga hea meel, et osalejaid oli rekordarv,” tunnistas Oolberg.
Põnevad tooted vajaksid viimistlemist
Tema sõnul oli väga omapärane Kapteni Keldri kookospiimaga rikastatud mahe kalasupp. Väga huvitavad olid ka rääbise frikadellid valge veini leemes.
“Palju põnevaid mõtteid oli, need tooted vajaksid kõik veel viimistlemist,” tõdes žürii liige Triinu Akkermann Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ-st.
Nii ettevõtete konkursil kui ka perenaiste arvestuses võitsid kalaseljankad. “Lõhna ja maitse nüansid tulid seljankadel paremini välja,” tunnistas ta. “Vahva oli seegi, et keegi julges supi sees kasutada kala maksa. Oli ka tervetest viidikatest tehtud kalasupp. Kui puljong olnuks veidi rammusam, jäänuks seegi supp paremini meelde. Arenguruumi on,” tõdes Akkermann.
Tema sõnul jäid ikkagi silma klassikalised seljankad ja uhhaad, kus põhikomponentideks porgand, sibul ja kalafilee.
Võitjale oli auhinnaks kohalik suveniir ‒ kaunis kulp. Kõik osalejad said kala kujulise lõikelaua ning võivad oma menüüsse märkida, et supp on osalenud Peipsi supi konkursil.
Ahvena nahast saab mõnusa kalakrõpsu
Lohusuu laadal oli ka Peipsimaa kogukonnaköögi Peipsi kala õpituba. Seekord valmistasid Tauno Laasik ja Triinu Akkermann kalakrõpse. Selleks oli neil kaasa võetud ohtralt soomusega ahvena nahku. Tavaliselt lähevad need kas kassile või visatakse hoopis ära. Aga seda ei tasu mingil juhul teha.
Tauno Laasik pani pannile hea hunniku võid, lasi kuumaks ning seejärel oli ahvena nahkade kord. Nahad tuleb panna tulikuumale pannile esmalt soomused ülespidi, hiljem saab praadida ka teise poole. Pärast praadimist lisada veidi soola ja ongi mõnus pala valmis.
“Pärast nii heade kalakrõpsude maitsmist ei taha ka lapsed enam kartulikrõpse,ˮ lisas ta. Paljud neid proovinud lapsed kiitsid ja ütlesid, et on küll kartulikrõpsudest paremad. Kalakrõpsud on head, kui neid kohe soojalt tarvitada.
Praetud ahvena nahad sobivad ka väga hästi serveerimise aluseks, näiteks lutsu maksa salati aluseks.
Tauno Laasiku hinnangul pole halba toitu, vaid on vähe võid. Tema kinnitusel saab võiga suurepäraselt praadida ka seeni. Mustvee kalamehed ütlesid talle, et nad on tavaliselt kala fileerides naha ära visanud. Rohkem nad seda enam ei tee.
Peipsi kalasupi konkurss toimub juba aastast 2003. Sel korral oli abiks suurem žürii ja selles osalesid Peipsimaa maitsete aasta ja Peipsi Toidu Võrgustiku eestvedajad.
Logovestil uus saja retseptiga kokaraamat
Pühapäeval tutvustas MTÜ Logovest kogutud vanaemade retseptiraamatut, mis on kokku pandud kolmes keeles ja Eesti Vabariik 100 tähistamisele mõeldes on raamatus natuke rohkem kui 100 lehekülge.
Logovesti eestvedaja Natalja Tumanova rääkis 80 aastat tagasi Lohusuus peetud toidutegemise kursustest, kus osales umbes 40 inimest. Sel ajal koguti kokku palju vanu retsepte. Pöördeliste sündmuste ajal on need kaduma läinud. Ent veel on vanu inimesi, kes neid mäletavad. “Et me kõiki vanaemade retsepte ära ei unustaks, otsustasime need uuesti kokku koguda ja raamatu välja anda. Esimene raamat oli väike ja õhuke, ainult 20 lehekülge, sinna ei mahtunud suurt midagi. Sellepärast leidsime, et Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks anname välja sajaleheküljelise retseptiraamatu. Retseptid on raamatus kolmes keeles – eesti, vene ja inglise. Raamatu lõpus tutvustatakse ka Logovesti ja teiste Lohusuu seltside tegemisi.
Paremad perenaised
Malle Klaar – Pühapäevane supp, Evi Gusseva – Köstri talu maius, Sirle Tomson
HELVE LAASIK
